Vabariigile kingituseks oma elu
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 1. märts 2017 Nr 10 /
Umbes aasta kestis ülemaailmne eluloovõistlus „Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus“, mille kuulutas välja Eesti kirjandusmuuseum ja mis lõppes 1. jaanuaril.
Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Rutt Hinrikus ütles Eesti Kirikule, et võistlusele laekus 191 elulugu. Vabariigi aastapäevaks oli neist läbi loetud umbes pooled. Kirjutajatest kõige rohkem oli 1950ndatel sündinuid. Laekunud tööde hulk oli küll ootuspärane, kuid Hinrikuse sõnul oleks oodatud aktiivsemat osavõttu viimastel aastatel välismaale kolinutelt.
Ta ütleb loetu põhjal, et võrreldes esimese eluloovõistlusega 1999. aastal ei ole inimesed muutunud, ikka püütakse endast hea mulje jätta. Võistlusele pealkirja otsides peeti silmas, et teema oleks vabalt tõlgendatav. Armastuslood on praegu populaarsed ja viitavad täitunud või ka täitumata unistustele ning armastuse teema lisas võistluse konteksti patroon luuletaja Kristiina Ehin. Armastuseta isamaa vastu ei oleks põhjust ka eelolevat juubeliaastat tähistada.
Kolm lugu on loetavad kirjandusmuuseumi kodulehel. Kanadas elav kirjanik Eerik Purje (fotol, snd 1927) kirjutab: „Oma elu olen ma elanud eestluse nimel. See pole retoorika, selles väljendis pole midagi pateetilist. See pole ülepingutatud patriotism, mis minus kõneleb. Mulle on lihtsalt eestlus alati olnud sama vajalik kui igapäevane leib ja sellepärast on mu võimed ja oskused, nii head-kurjad kui nad on, olnud rakendatud eestluse teenistusse alates hetkest, mil tõstsin oma jala üle kodumaa piiri.
Minu „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ei ole Leesmendi ega Mattiiseni pealt maha kirjutatud. Ma pole eestlane sellepärast, et see on „uhke ja hää“, vaid sellepärast, et ma ei saa sinna midagi parata. Sellepärast, et ma kellekski teiseks ei kõlba.“
Rutt Hinrikus ütleb, et elulugude andmebaasis on ligikaudu kolm tuhat teksti, millest kümme protsenti on avaldatud. Ka laekunud tööd jäävad kultuuriloolise arhiivi fondidesse ja on uurijatele kättesaadavad, et jälgida inimese ja ühiskonna suhteid, uurida, kuidas muutuvad inimeste hoiakud. Ehedamad elulood koondab kirjastus Tänapäev raamatusse „Eesti rahva elulood“, mis peaks ilmuma järgmise aasta veebruariks.
Rita Puidet
