Väikese koguduse suursündmus

18. mail tähistati Tartu praost­konna Laiuse koguduse esmamainimise 700. aastapäeva kontsert-jumalateenistusega Laiuse kirikus. Muusikaga teenis kaasa ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhtimisel.

Võililledega palistatud teeperv saatmas, tervitab avarate põldude vahelt Tartu poolt tulijaid kohe aleviku piiril 14. sajandist pärinev Laiuse kirik. Johan Kõpp (EELK piiskop 1939–1957 (alates 1944 eksiilis), eksiilis peapiiskop 1957–1964), kes teenis Laiuse kogudust 1909–1922, on kirjutanud „Laiuse kihelkonna ajaloos“, et iseseisev kogudus sellel maa-alal tekkis õige varakult pärast ristiusu siia jõudmist (lk 15).
Sealtsamast saab ka lugeda, et esmamainimine kirjalikes allikais pärineb 14. sajandi algusest: „Nimelt mainitakse 1319. aasta ühes paavsti maksudekorjaja Jacobus de Rota aruandes Tartu piiskopkonnas olevate vakantsete ja sellepärast maksustamisele tulevate koguduste hulgas ka „Wemela“ kogudust.“
Wemelaks nimetatut on peetud praeguseks Laiuseks ja see kirjalik ajalootähis oligi aluseks, et tähistada Laiuse koguduse esmamainimise 700. aastapäeva. Kontsert-jumalateenistuse järel ettekande pidanud Villem Reimani kolleegiumi liige ajaloolane Andres Andresen lisas paikkonna viimase 700 aasta ajalugu tutvustades, et nimi Laiuse tähistas esmalt vaid ordulinnust ja alates 17. sajandi lõpust on kasutusel kirikukihelkonna nimena.
Huvitav on ka teadmine, et Laiuse kihelkonna põhjapiir oli ühtlasi Liivimaa kubermangu piir ehk sealt edasi algas Eestimaa kubermang.

Pidulik jumalateenistus
Päikesepaistelisel kevadest tulvil laupäeval oli kiriku ümber liikumist enam kui tavapäraselt. Eriliselt jäid silma Laiuse kihelkonna kollase-sinise piki­triibuliste rahvariideseelikutega naised. Kuulda oli ka soome keelt, kuna Soome sõpruskoguduse esindus oli kohal. Kokku oli väikese, 33 liikmesannetajaga ja 160 hingega koguduse sündmust tähistamas veidi üle poolesaja kirikulise.
Kontsert-jumalateenistusel teenisid koguduse hooldajaõpetaja praost Ants Tooming, kes pidas pihikõne, ja jutlustas piiskop Joel Luhamets. Organistiks oli Anu Piiskoppel. Vox Clamantise lauljad liikusid pärast usutunnistust protsessioonis õue rohelisusest talve kargust õhkavasse pühakotta gregoriaani „Alleluia“ lauldes. 12 musta riietatud lauljat, hääled päikest täis, sobisid oma peamiselt keskaegse lauluvalikuga jumalateenistusse suurepäraselt ja muutsid päeva mitu korda pidulikumaks.
Piiskop kõneles jutluses, et paik, kirik ja kogudus kuuluvad ühte. „On olnud nii rõõmsamaid kui ka raskeid aegu. Raske öelda, millised on praegu. Leiba on palju, aga kas hingetoitu on ja kas sellest peetakse lugu. Aeg-ajalt on vaja ka pilk üles tõsta (Js 40:26). Jumala käes on kõik võimalused. Ka Laiuse rahva jaoks,“ ütles piiskop Joel Luhamets pidulistele ning soovis õnnistust kogudusele ja koguduse kaudu kogu paikkonna rahvale.
Oodatakse oma õpetajat
Pärast jumalateenistust tervitas kogudust Jõgeva abivallavanem Arvo Sakjas, kes on Laiusel sündinud, kasvanud ja ka Laiuse kirikus ristitud. Ta tänas vaimulikke, et kirik pole kogukonnast eraldi hinganud. Pärast kirikuaeda sündmust meenutama jääva tamme istutamist võtsid sõna ka naaberkoguduste Torma ja Palamuse nimel õpetajad Mehis Pupart ja Urmas Oras.
Juhatuse esimees Eha Villemson, kes kogudusega liitus õpetaja Margit Nirgi ajal, jäi päevaga rahule: „Ilus oli. Olen väga rahul! Ettevalmistusi oli palju, ent tänu praost Toominga abile ja nõuannetele saime hakkama.“
Kõige enam oodatakse Laiuse koguduses praegu oma õpetajat. Koht on vakantseks kuulutatud ja vaimulikud saavad avaldusi esitada kuni 25. maini. „Meil on väga ilus loodus, rahulik keskkond, rikas ajalugu ja kena korda tehtud pastoraat kiriku kõrval. Kõige suurem kingitus kogudusele oleks päris oma õpetaja,“ jagas Eha Villemson ilmselt ka paljude piduliste seas jutuks olnud olulist kõneteemat lootusrikkalt.
Kätlin Liimets

Pildigalerii: