Väikesed asjad on kirikutöös olulised

Tartu praostkonna sinodisaadikud kogunesid Palamusele, et vaadata tagasi eelmisele aastale ja valida peapiiskopikandidaat.

Kevadine Palamuse kirikumõis tervitas saabujaid korrastatud ümbrusega ja paastuajale viitavate kaunite lillade tekstiilidega ehitud pühakojaga. Siin on jumalasõna kuulutatud 30 inimpõlve, teatas kohalik õpetaja Jaan Nuga, kutsudes külalisi augusti lõpul osa saama koguduse esmamainimise 780. aastapäeva pidustustest. Võõrustajaid kiitis ka praost Joel Luhamets, mainides, et Palamuse koguduses peetakse sinodit lähiajal juba neljandat korda.
Enne veel, kui sinod algas, helises praosti telefon. Üsna ootamatu taolises olukorras, ent kõne tuli pühalt maalt õpetaja Ants Toomingalt, kes koos praostkonna teise õpetaja Andrus Mõttusega andis edasi soojad soovid praostkonna suurkogule.

Võitlused eesmärgi nimel
Sõnalises aruandes sai praost välja tuua palju positiivset: praostkonnas teenib 25 vaimulikku, kaasa arvatud emerituuris olev Kalle Mesila. Preestripühitsuse said möödunud aastal Aivo Prükk ja Joona Toivanen, diakoniks pühitseti Siimon Haamer.
Praostkonna suursündmuseks oli laialdast tähelepanu saanud Tartu luterliku Peetri kooli avamine, mis on nõudnud vaeva, julgust ja hästitöötavat meeskonda. Rõõmustavalt kõneldi ka lasteaia laienemisest.
Mitte vähem tähtis pole Pauluse kiriku remont, mille lõpuleviimiseks on praosti sõnul rahastus leitud, nii et tema võib nüüd rahulikult magada. Siiski on läinud aasta olnud koguduse jaoks kannatusrohke, sest jumalateenistusi on tulnud pidada kiriku krüptis. Ka on inimeste seas levinud teadmine, et kirik on suletud, mistõttu on langenud liikmesannetajate arv. Sarnast võitlemist peab Tartu Maarja kogudus.
Positiivsena märkis praost liikmesannetajate arvu kasvu Peetri ja Ülikooli-Jaani koguduses. Viimane on stabiilse liikmeskonna suurenemisega tõusnud praostkonna koguduste seas Mustvee järel neljandaks. (Esimesel ja teisel kohal on teadagi Pauluse ja Peetri.)
Kristjan Luhamets rõõmustas Pauluse koguduse noortetöö üle ja tõi näitena aktiivse 9. klassi poisi, kes tuli kirikusse otsima oma hea elu põhjust.
50 aastat vaimulikuna teeninud Eenok Haamer väljendas imestust, et koguduseliikmed pole temast ikka veel tüdinenud ja et mõni suund kogudusetöös läheb ülesmäge. Kogu teenimise aja on ta unistanud, et Mustvee kirik saaks oreli. Nüüd on orel leitud ja rahagi selle eest tasumiseks.
Koguduseti olid arvnäitajad suhteliselt stabiilsed. Elevust pakkus kohaliku koguduse õpetaja Jaan Nuga, kes oli välja arvutanud koguduse palvevõimsuse. Selleks on 1,18 munka.
Aruande oli esitamata jätnud Vara koguduse õpetaja, oma tööst rääkisid aga kohal olnud praostkonna vikaarvaimulikud Urmas Oras ja Siimon Haamer.
Praostkonna suuremaks väljaminekuks oli Peetri koolile renditud Roosi tänava maja remont, võlgu anti Kursi kogudusele. Toetatakse osavõttu vaimulike konverentsist ja juhatuseesimeeste konverentsist, samuti Pereraadiot. Praosti sõnul rahaga priisatud ei ole, aga koonerdada pole ka põhjust olnud. Revisjonikomisjon jäi esitatud andmetega rahule ja järgmise aasta praostkonnakassa maks jäi muutmata ehk see on 1,30 eurot liikmesannetaja pealt.

Keskaegsed tõekspidamised
Tööka koosoleku huvitavam osa oli peapiiskopikandidaadi valimine. Kui mitmepalgeline ja ehk ka demokraatlik on kunagine Liivimaa, näitas üles seatud kandidaatide rohkus. Võib mainida, et peapiiskop Andres Põderile tehti ettepanek jätkata, mille ta küll tagasi lükkas.
Ettepanek tehti ka praost Joel Luhametsale, kuid tema tõi keeldumise põhjuseks töörohkuse Pauluse koguduses. Ühe kandidaadina pakuti ka Peetri koguduse õpetajat Ants Toomingat, kuid temal jääb vajalikust viieteistkümnest teenimisaastast puudu mõni kuu. Esitaja arvates korvab selle mitmekülgne haridus.
Lõpuks jäi vaekausile kuus kandidaati (esitamise järjekorras): Tiit Salumäe, Patrik Göransson, Ove Sander, Markus Haamer, Urmas Viilma ja Marko Tiitus. Kõigi puhul toodi esile nende häid omadusi ja pühendumist: tööd eri komisjonides, kohusetundlikkust, tugevat palveelu, konservatiivset teoloogilist maailmavaadet, aga ka näiteks head huumorit.
Rootsi-Mihkli koguduse õpetajat Patrik Göranssoni esitades märgiti, et tema tõekspidamised on pärit kogunisti keskajast, et kummutada teisel pool merd levivat liberaalsust. Paarkümmend aastat Eestis elanud rootslast on tunnustanud hea töö eest tema kuningas Carl Gustav XVI.
Ettepanekute käigus võeti kõneks ka tulevase võimaliku peapiiskopi vanus. Kuna amet on raske, on ebainimlik olla peapiiskop 25 aastat, aga kirikuseaduse järgi on peapiiskop ametis kuni pensionile jäämiseni. Muidugi juhul, kui kirikukogu talle umbusaldust ei avalda.
Teistest enam sai esitatud kandidaatidest hääli Tartu Pauluse kogudusest vaimulikku äratust saanud ja praegu usuteaduse instituudi rektori ametis olev Ove Sander. Sinodipäeva lõpetuseks kõne pidanud peapiiskop Andres Põder rõhutas läinud aasta märgina positiivset pööret kiriklikus hariduselus ja kahe noorte loodud koguduse (Mustamäe ja Saku) elujõudu. Ka kutsus ta usaldama ja innustama ilmikuid, kes koguduste juhtorganite valimistel võtsid endale vastutuse.
Rita Puidet

Tartu praostkond
20 kogudust, 19 kirikut.
Teenib 19 õpetajat, üks emeriitõpetaja, viis vikaarvaimulikku.