Vaimulikus ja majanduslikus kasvus

Lääne-Harju praostkonna koguduste vaimulikud ja valitud esindajad kogunesid 5. aprillil iga-aastasele sinodile, mis väljakujunenud järjekorra kohaselt peeti Hageri pastoraadis.

Sinod algas armulauapalvusega Hageri kirikus, palvusel teenisid piiskop Einar Soone, praost Jüri Vallsalu ning praostkonna vikaarõpetaja Urmas Viilma. Palvusel peetud kõnes rõhutas piiskop, et koguduste vaimulikud ning usaldusisikud on valitud ennekõike Issanda enda poolt ning inimese suurus väljendub teenivas armastuses.

Sinodikoosolek algas päevakorra kinnitamise järel praostkonna aruande kuulamisega.

Praost tänas sissejuhatuseks kõiki vaimulikke ja ilmiktöötegijaid tubli töö eest: «Oleme õnnelik praostkond, meil on igal kogudusel oma vaimulik.» Vastavalt 2002. a sinodi otsusele anti nüüd järjekorras igale kogudusele 6 minutiks sõna. Seekord alustati nimekirja tagumisest otsast.

Risti

kogudus valis aasta tagasi uueks õpetajaks Annika Laatsi. Teda ootas koguduses palju tööd. Kinnisvaraga olid asjad segased, tagastamine pooleli. Alati pole olnud vajalikke inimesi. Suur abi on Ristil olnud Muisuskaitseametist, kelle toel on hakatud vahetama kiriku katust.

Annika Laats võis aga sinodilisi rõõmustada koguduse vaimulike edusammudega: koguduse kõik arvulised näitajad on aasta jooksul kasvanud (v.a matused). Välisele kasvule lisaks igatseb Laats sisulist kasvu, sest «ma olen aru saanud, kui karjuvalt misjonimaa me oleme». Töös on ta võinud toetuda tosinkonnale inimesele ja oma perele, kelleta ei oleks ta midagi suutnud teha.

Rapla

koguduse õpetaja Mihkel Kukele tegi muret liikmeannetajate arvu jätkuv vähenemine, teisalt näitab armulaualiste arvu ning ristimiste arvu kasv võimalikke vaimulikke tagajärgi. Kas seda näitab ka matuste arvu kasv, on küsitav. «Võib-olla näitab see, et kohapeal puudub hea ilmalik matja,» käis ta välja võimaluse.

2005. aasta möödus Raplas Enn Võrgu nime all, eelmist aastat nimetas Rapla maavalitsus juubeliaastaks. 19. märtsil tähistati Enn Võrgu sünniaastapäeva piduliku jumalateenistusega, millel kasutati helilooja enda kirjutatud liturgiamuusikat. 22. juulil toimus Raplas aastate sündmus: koostöös kirikumuusikafestivaliga kanti esimest korda täismahus ette Võrgu pagenduses kirjutatud oratoorium «Valvake».

Õpetaja sõnavõttu täiendas juhatuse esimees Raivo Erm majandusnäitajatega. «Rapla kogudusel läheb hästi, leping Kiriku Varahaldusega paneb aluse koguduse finantsprobleemide lahendamisele, raha pole kadunud, see tuleb vaid üles leida,» sõnas ta. Suur lootus on seotud koguduse laste- ja noortetööga, kogudusel on oma gospelkoor.

Rannamõisa

koguduse õpetaja Aare Kimmeli sõnul on nad elanud vaikselt ja tagasihoidlikult. Kuigi liikmemaksu tasunute arv langes möödunud aastal 17 võrra, ei ole õpetaja inimeste vähenemist jumalateenistustel märganud. «Võib-olla on nad lihtsalt unustanud?» Koguduses tehakse palju sisulist tööd, kuid kahjuks kitsas ringis. «Kes on lähedal, tulevad veel ligemale, kes on eemal, jäävad veel kaugemale,» ütles õpetaja. Siiski on kogudus alustanud uue kogudusemaja ehitamist, vallalt on ehitusluba juba saadud.

Margus Suurväli Rannamõisast julgustas kõiki sinodist osavõtjaid, et kogudusest eemaldujad tulevad kord tagasi: «Ja võib-olla ei olegi see tähtis, et nad tuleksid samasse kogudusse.»

Nissi

kogudus on õpetaja Lea Jants-Ylöneni sõnul keskmine kogudus. Ükski asi ei ole tegemata jäänud, kuid pühapäevakoolitöö on katkenud. Koguduse eluga võib enam-vähem rahule jääda, kuigi aktiivseid töötegijaid on vähevõitu.

Õpetaja sõnavõttu täiendas sinodisaadik Jüri Pootsmaa: «Jumala kirik ei kao. Meie õpetaja on jalgadega maas, kuid mõtetega taevas.» Jüri Pootsmaa meelest on hea näitaja see, et kirikus ja vennastekoguduse palvemajas käib koos sama rahvas.

Paldiski

kogudus on Lääne-Harju praostkonna ja kogu Eesti kõige väiksem kogudus, möödunud aastal tegi liikmeannetuse 16 inimest. See on ainus eestikeelne kogudus Paldiski seitsme koguduse hulgas. Õpetaja Jaan Lahe leidis, et koguduse probleemid on põhiliselt samad, mis mujalgi: väiksus, vähe töötegijaid, raske majanduslikult toime tulla.

Positiivsena tõi Lahe esile aktiivse venekeelse pühapäevakooli, mis on tingitud linna eripärast. Koguduseliikmed on hakanud väärtustama armulauaosadust, tekkinud on huvi jumalateenistusvälise tegevuse vastu: käiakse piiblitundides ja järelleeritundides.

Keila

kogudusel «ei ole häda midagi», sõnas õpetaja Jaan Jaani. Keerulised on kinnisvaraga seotud küsimused, koguduse maad on koormatud piirangutega või on maade kasutamise osas tulevik lahtine.

Jaani sõnul valitseb ühiskonnas meelsus, et kõik on kaubaks. Kõik pakuvad teenust, kas keegi veel vajab kiriku «teenust», küsis ta. Keila koguduste oikumeenilisel kohtumisel selgus, et sarnased probleemid ei ole omased ainult meie kirikule, vaid ka teistele konfessioonidele.

Järvakandis

möödus aasta stabiilselt. Diakon Erkki Toht: «Tavaline koguduseelu on jumalateenistuselu.» Pitseri vajutab kogu alevi elule klaasitööstus. Klaasitootmise spetsiifika tõttu töötab tehas ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ning inimestel on läinud kaduma nädalatsükli taju. Põhilised koguduseliikmed on pensionärid.

Kogudusel on raske toime tulla kahe kirikuga. Järvakandi alevisse kiriku rajamisel ei käi alevirahvas enam kaugel Kehtna kirikus. Välja on öeldud mõte, et Kehtna vanast kirikust saaks Rapla abikirik.

Harju-Madise

koguduse aasta möödus rahulikult, vapustusteta. Ajaloost tingituna on Harju-Madise praostkonna üks omanäolisemaid kogudusi, nõukogude perioodil lahkusid inimesed külast. Seda suurem väärtus on igal üksikul koguduseliikmel, kes kogu südamest hoiab oma kirikut.

Koguduseelu ilmestasid mitu laagrit, mis tõid külalisi Tallinnast ja kaugemaltki. Madisel toimus Lääne-Harju praostkonna pühapäevakoolilaager, mis lõppes lastejumalateenistusega. See oli esimene lastejumalateenistus Madisel üle paljude aastate.

Harju-Madise on saanud laulatuskirikuks. Enamik aasta jooksul laulatatud pruutpaaridest ei ole olnud kogudusega seotud. Tundub, et moeks on saanud laulatuskiriku valimine ja kuuldused Harju-Madisest on hakanud levima.

Alates juunist on koguduses praktikal UI üliõpilane Merle Prass-Siim. Ta teenib kaasa jumalateenistustel, on jälginud ametitalitusi, osalenud koosolekutel.

Hageri

koguduse aastast esitas ülevaate juhatuse esimees Agu Kaljuste. Aasta alguses toimunud usaldusisikute valimisel jäi mitu auväärset inimest kõrvale, kuid nende asemele tulid tublid noored paljude uute ideedega. Koguduse igapäevaelu on sujunud tõrgeteta, eriti pühade jumalateenistused on olnud väga rahvarohked. Ka on Hageri koguduses liikmeannetajate arv kasvanud 40 inimese võrra.

Umbes 100 koguduseliiget, sealhulgas Jüri Vallsalu koos perega osales kevadel metsaistutustalgutel, koos istutati ligi 2,6 ha metsa.

Hageri õpetaja on umbes kümme aastat pidanud korrapäraselt jumalateenistusi Saku abikirikus ja eesmärgiks on seatud ehitada päris kirik. On saavutatud kokkulepe vennastekogudusega, kes lubab oma maale kiriku ehitada, ka Saku vald on mõtet aktsepteerinud. «Meie eesmärk on, et Sakku saab kirik,» lõpetas Agu Kaljuste ettekande.

Arengukava võib olla toeks

Sinodikoosolek jätkus peale lõunat aruannetega: kõigepealt võeti ühehäälselt teadmiseks revisjonikomisjoni aruanne ja vastu võeti praostkonna 2005. a majandusaruanne. Sinod kinnitas 2006. a eelarve ning otsustas 2007. a praostkonnakassamaksu tõsta 10 kroonile.

Piiskop Einar Soone tõi ettekande alguses sinodilistele tervitusi peapiiskopilt, kes tööülesannete tõttu pidi ootamatult eemal viibima. Oma ettekandes nimetas piiskop, et 2005. a aasta on olnud muutusterikas aasta nii EELK-le kui laiemalt kirikuelule Eestis.

2005. a sai EELK uue peapiiskopi, kirikukogu, koguduste usaldusisikud. Uued piiskopid on saanud nelipühikirik ning metodisti kirik, Eesti katoliiklased said päris oma piiskopi. Piiskop Soone toonitas, et kristlased vajavad omavahelist osadust ning hoolivust. EELK hakkab toetuste küsijast vaikselt saama vähemate vendade toetajaks.

Sinodi lõpetas Urmas Viilma ettekanne koguduse arengukava koostamisest. Vastavalt EELK põhikirjale ja kirikuseadustikule peab iga kogudus koostama arengukava ning assessor Viilma selgitas selle koostamise põhimõtteid.

Arengukava võimaldab kogudusel ennast analüüsida, leida üles tugevad ja nõrgad kohad, ning kogudusel on võimalik oma tööd paremini korraldada. Ka võib arengukava koostamine aktiviseerida koguduseliikmeid koostööle.

Lääne-Harju praostkonna sinodit võib lugeda kordaläinuks. Kuigi koguduste mured on sarnased ja sageli esmapilgul ületamatud, ei kaota Jumala abiga ükski kogudus lootust.

Joel Siim,
praostkonna vikaarõpetaja,
Harju-Jaani koguduse hooldajaõpetaja