Valga praostkond Riias
/ Autor: Robert Bunder / Rubriik: Elu ja Inimesed, Kogudus, Uudised / Number: 11. september 2024 Nr 33 /
6. ja 7. septembril külastas bussitäis Valga praostkonna kirikurahvast Läti pealinna Riiat. Tegemist oli põneva avastusretkega, mis pakkus rõõmu ja kosutust nii ihule kui ka hingele.
Kuivõrd Valga praostkond asub Lõuna-Eestis kunagise Liivimaa kubermangu aladel, siis polnud tegemist päris tundmatule maale reisiga, vaid kunagise suure keskuse taasavastamisega.
Oli ju nimelt Riia, mitte Tallinn, lõunaeestlaste jaoks pealinnaks kunagi ammustel aegadel. Ka praegu ei ole minu kodukohast Elvast just väga suurt ajalist vahet sõites Tallinna või Riiga. Võluvad on muidugi mõlemad, kuid sel korral viis meie tee lõuna poole, Riia peale.
Cimze – oluline nii Lätile kui Eestile
Reisiseltskonna esimene programmiline peatus toimus reedel, 6. septembril kohe pärast piiriületust Valkas, kus külastasime Janis Cimze muuseumi. Cimze (1814–1881) oli lätlasest haridustegelane, kes 1839. aastal pani Valmieras aluse kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminarile, mis peagi kolis Valka.
Cimze seminarist jäi kõige tähtsamana minu jaoks kõlama kaks mõtet. Esiteks pani Cimze oma õppetöös erilist rõhku muusikale, sest ta uskus, et muusikal on teedrajav roll inimhinge vormimisel.
Teiseks ei ole Cimze seminar oluline ainult Läti ajaloo jaoks, vaid sellel on samavõrd tähtis roll Eesti ajaloos, sest Cimze käe all õppisid nii mõnedki väga kuulsad eesti rahvus- ja kultuuritegelased, nagu Carl Robert Jakobson, Aleksander Kunileid, Hans Einer jt.
Riia Jaani kirikus
Reede õhtuks jõudis meie buss Riiga, kus pidasime Taizé lauludega õhtupalvuse Riia vanalinnas asuvas Jaani kirikus. Samal ajal kui kirikumüüridest väljaspool käis reedeõhtule kohane suurlinnamelu, saime meie õhtuhämaruses ja vaikuses tänada Jumalat, kes oli lubanud meil kohale jõuda. Palvuse järel suundusime ööbima Riia Eesti Maja juures asuvasse hotelli.
Laupäeva, 7. septembri suursündmuseks oli piiblipäeva kontsertjumalateenistus Riia Jaani kirikus, kus teenisid piiskop Ove Sander, praost Mart Jaanson, abipraost Vallo Ehasalu ja kohalike Riia eestlaste teenimise eest vastutav õpetaja Margus Suvi. Oma tervituse andis edasi ka kohalik vaimulik Ingus Dauksts. Muusikaga kaunistasid jumalateenistust Valga praostkonna projektikoor ja orelil Tuuliki Jürjo.
Oli suur rõõm kuulata Jumala sõna ja saada kosutust armulauasakramendist Riia Jaani kiriku iidsete võlvide all. Ka muusika kosutas hinge ja suunas mõtted taeva peale, kus on igavene rõõm ja valgus.
Valgustav ringkäik metropolis
Laupäeva jäi ka giidiga ekskursioon Riia vanalinnas, mille käigus sai mitmekesise ülevaate kunagisest vägevast Liivima pealinnast, mille hiilgus pole tänini kadunud. Suure Daugava jõe kallastel on endiselt metropol ja maailmalinn, millel on külalistele palju näidata.
Kunagiste saksa kaupmeeste rikkusest ja vägevusest annab aimu Mustpeade gildihoone, mis hävis täielikult teise maailmasõja käigus 1941. aastal, kuid taastati võimalikult originaalilähedaselt 1999. aastal sakslastest sõprade abiga.
Kirikutest on ühtviisi märkideks taeva ja maa Looja suurusest ja aust Jaani, Peetri ja toomkirik. Eriliselt pani meid mõtlema ka see, et nii Peetri kui toomkirikus katkes koguduse tegevus pärast Nõukogude okupatsiooni teistkordset tulekut 1944. aastal. Peetri kirik oli varemetes, toomkirik võeti koguduse käest ära ning sinna tehti muuseum ja kontserdisaal. Õnneks algasid muutused seoses Läti taasiseseisvumisega 1991. aastal ja nüüd toimuvad mõlemas pühakojas jälle jumalateenistused.
Reis läks korda
Riia vanalinn üllatab ka oma mitmekesisusega, klassitsism, barokk ja juugendstiil vahelduvad suure pargiga vabadussamba ümbruses. Riia vabadussammas, mis rajati 1930ndatel, on aga elavaks märgiks Läti rahva võitlusest oma vabaduse eest. Samba kompositsioonis kõrgub Läti ajalooliste isikute kohal naine, kes hoiab enda pea kohal kolme tähte, mis sümboliseerivad Lätimaa ajaloolisi regioone Vidzemet, Kurzemet ja Latgalet. Ausamba sisse on aga suurelt graveeritud TĒVZEMEI UN BRĪVĪBAI ehk Isamaa ja Vabadus. Seda ausammast koos graveeringuga ei suutnud hävitada ei teine maailmasõda ega Nõukogude okupatsioon.
Pärast tutvumist Riia vanalinnaga algas meie sõit kodu poole, tagasiteed ilmestasid abipraost Vallo Ehasalu jutustused Läti paikadest ja inimestest. Olles jõudnud koju, oli palju, mille eest tänada. Reisi ajal oli ilm Lõuna-Euroopale kohaselt südasuvine, ehkki kalendri järgi on juba septembrikuu.
Reisiseltskond oli vahva ja mitmekesine. Saime tutvuda nii Riia linna vaatamisväärsustega kui ka olla sõna- ja sakramendiosaduses. Mida hing veel ihkab! Valga praostkonna ekspeditsioon Liivimaa pealinna läks korda ja ootame järgmist korda, mil maailmalinn Riia meid võiks vastu võtta.
Robert Bunder
Rannu koguduse õpetaja