Valget, punast ja rohelist kandes

Paastukuu esimesel päeval tähistas Tartus Eesti vanim naisüliõpilaskorporatsioon Filiae Patriae oma tegevuse Eestis taastamise 25. aastapäeva.

Jumalateenistusel Jaani kirikus teenisid organisatsiooni vilistlased õpetajad Margit Nirgi ja Kerstin Kask.
Veerandsada on viiv ajameres, aga igavik väikerahva loos. Sellest lühema ajaga ehitati üles Eesti ühiskond 1920ndatel. Astudes sama jalga noore vabariigiga otsustasid emakeelse Tartu ülikooli kümme naisüliõpilast 1920. aastal organiseeruda korporatsiooniks.
Valge-puna-rohelise lipu kirjaks valiti: «Eesti tütar, Eesti kodu tugevasti seotud olgu»; ladinakeelse nimega Filiae Patriae (tõlkes ’isamaa tütred’) sooviti rõhutada oma sugu ja aatemeelt. Rõhutati hingepuhtust, vastutustundlikkust ning rolli perekonnas ja ühiskonnas.
Pärast ilusaid aastaid, mil organisatsioon suurdus nii liikmete arvult kui meelekindluselt, said filia’d valusalt osa 1940ndatel Eestit räsinud punaterrorist: vabasse läände põgenenute kõrval sunniti Siberi teele umbes 1/7 kodumaale jäänutest.
Aga vabana sündinu jääb hingelt vabaks. Nii nagu väliseestlastest filia’d asusid eksiilis hoidma Tartu pärandit, leiti ka Kodu-Eestis söakust kooskäimisi jätkata; üldise umbusaldamise õhkkonnas tunti rõõmu korporatsioonikaaslastest, keda võis täielikult usaldada. Tungal tuha all ootas vaid aega, et lahvatada heleda leegiga siis, kui Eesti taas vabaks sai.

Valgusest ja maa soolast
«Keelatud, kuid alles. Lõpetatud, aga mitte lõppenud. Maha surutud ja ometi elus. Kinni kaetud, aga ikka valguse kandja. Varjul ja mitte kunagi olemast lakanud,» iseloomustas õpetaja Margit Nirgi oma aastapäevajutluses aega, mille olemusse oli sisse kirjutatud vastuolu – ametilikult keelatud liikumine elas liikmete südames edasi.
Valides jutluse aluseks kirjakoha Matteuse evangeeliumist, kus on juttu maa soolast ja maailma valgusest ja mida tuntakse mäejutlusena (Mt 5:13–16), tänas õpetaja Nirgi neid filia’id, kes hoolimata karmist olust jäid kindlaks lõpuni: «Olgu need salmid tänuks ja mälestuseks nendele meie vilistlastele ja õdedele, kes veerand sajandit tagasi avasid oma südamed ja tegid valla oma kodude uksed ning lubasid meil sisse astuda maailma, kuhu oli talletatud tarkus, haridus, väärikus, usk ja au.»
Margit Nirgi päev, mis tõi ta korporatsiooniaastapäevaks Haljalast Tartusse, algas vara. Bussisõidul Virumaalt ülikoolilinna oli aega meenutada olulisemaid hetki veerandsaja aasta tagustest sündmustest.
Muist mälestuskilde otsustas ta jagada korp! Filiae Patriae taasasutamispäeva kogudusega. Et mälu olulise pärandina oleks edasi antud uutele filia-põlvkondadele, kes vanemate õdede kõrval kirikupinke täitsid.
«Mul oli luba olla korporatsiooni taasasutamise juures,» jutustas Margit Nirgi ajast, mil ta ise noore vaimulikuna teenis Laiuse ja Palamuse kogudust. Veerand sajandit vanema inimesena vaagis ta toonaseid sündmusi, mis olid kantud vaimustusest ning kindlast soovist osaleda ja tegutseda.
Õpetaja Nirgi meenutas, et ta palus Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlaselt, Tartu praostilt Harald Tammurilt (1917–2001) abi ennesõjaaegsete vilistlastega ühenduse saamiseks. Praosti korraldusel jõudsid noored, stud. theol. Margit Nirgi nende seas, vilistlase Asta Veski (1911–1999), Johannes Voldemar Veski tütre, juurde.
Peatudes oma aastapäevajutluses põhimõtetel, mis said aluseks korporatsiooni tegevuse taastamisele, rõhutas õpetaja Nirgi, et millegi taastamine rajaneb algsete põhimõtete jäägitul aktsepteerimisel: «Ei saa üle võtta ainult natuke midagi sobivat algsest ja mittesobivat eirata.»
Margit Nirgi rõhutas Tartu Jaani kirikus peetud jutluses, et korporatsiooni kunagiste asutajate tõde sai tuge jumalasõnast ja kristlikest väärtustest: «Sellepärast sai korp! Filiae Patriae taastatud ka usu ja palve alusel. Ja seda tuleb austada.»
Liina Raudvassar

Naisvaimulikud EELKs
12. nov 1967 võttis konsistoorium vastu otsuse ordineerida naisi võrdsetel alustel meestega.
Esimesed naisvaimulikud:
Laine Villenthal (1922–2009), ordineeritud 16.11. 1967;
Linda Maior (1905–1994), ordineeritud 14.11.1968;
Vivian Raudsepp (1931–1991), ordineeritud 1977. a;
Reet Mägedi (snd 1934), ordineeritud 1.12.1978;
Juta Siirak (snd 1929), ordineeritud 17.02.1982;
Margit Nirgi (snd 1959), ordineeritud 11.07.1982.
Praegu on naisvaimulikke 44.