Väljas mätta peal rõõm talledel

Pika nädalavahetuse rõõmustasid Saarte praostkonna töötegijad Jumala, üksteise, sõprade, ilusa ilma ja rõõmsate laulude üle – peeti kirikupäevi ja vaimulikku laulupidu „Ma avan oma südame“.

Maailm või elu on suurem ja sügavam, kui arvata oskame, võiks võtta kokku kogemuse, mida pakkusid Saaremaal veedetud päevad, kuhu neljapäevast pühapäevani mahtus palvet, jumalasõna, ettekandeid ja muusikat. See kõik oli võimas, ülendav, kosutav. Aitäh korraldajatele eesotsas praost Anti Toplaanega, konverentsil ettekannetega esinenutele, vaimulikele, muusikutele, igale osalejale ja ka kogudustele, kes külalisi võõrustasid.

Igast kaarest
Kolmainupüha hommikul luges Ahvenamaa praost ja Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Mårten Andersson Muhu kirikus jumalateenistusel Iiobi raamatust teksti „Kui nüüd ei nähta valgust, mis hiilgab pilvedes, siis puhub tuul ja toob selguse. Põhja poolt tuleb kuldne hiilgus …“ (Ii 37:21–22).
Sõnum Jumala vägevusest kanti Saaremaale, ennekõike Kuressaarde kokku mitte ainult põhjast, vaid igast ilmakaarest, sealhulgas ka Soomest ja Saksamaalt. Peale kiriku laulukooride ja ilmalike kooride – neid oli kokku paarkümmend – olid Jumala vägevust kuulutama tulnud mitu pasunakoori ja kandlekoor.
Põhja poolt tuleb vihm ja külm, naljatas laulupeol Mårten Andersson, kes oli end igaks juhuks soojalt riidesse pannud. Ilmaennustus ei pidanud paika ja siinkohal meenub avajumalateenistusel peapiiskop Urmas Viilma jutlusest lugu, kuidas ta sai kirja sõnumiga, et ta pole mitte keegi ega peaks sekkuma maailma asjadesse. Peapiiskopi mõte oli, et tema polegi keegi, aga ta kuulutab kedagi, kes on kõik. Nii oli maa täis suurt valgust ja inimeste südamed täis rõõmu.
Laulupeo rongkäik, mis kiriku juurest lossihoovi lookles, oli tõesti pikk ja tõmbas tähelepanu. Seal oli lippe ja plakateid, aga ka hommikul laste meisterdatud paarkümmend papist õunapuud, mis laululavale ritta seati. Pidu peeti iga viie aasta tagant toimuva suure laulupeo eeskujul ja nii oli õpetaja Hannes Nelis saanud ülesande koostada vahetekstid, mis ta ka peo ajal ette luges. Laulupeo kunstiline juht oli dirigent Ester Soe.

Suured tähtpäevad
Toredad papist õunapuud olid märgid sellest, et pidu peetakse reformatsiooni 500. aastapäeva auks. Aga mitte ainult. Kolmiktähtpäevadele, mida märgime pealkirjaga „Vabaduse teetähised“, võib lisaks märkida Wastse Testamendi ilmumist 330 aastat tagasi. Seda meenutab Kuressaare lossis kirikupäevade ajal avatud näitus. Mööda ei saa ka vaimulikust ja heliloojast Martin Körberist, kelle sünnist 29. juulil möödub 200 aastat.
Õhtutund enne jumalateenistust oligi pühendatud Körberile: temast kõneles Olavi Pesti, muusikalise osa eest hoolitses helilooja pärandit pea paarkümmend aastat uurinud Nissi koguduse organist Jaan Vaidla. Ta ütleb, et püüdis ahtasse ajaraami mahutada Körberi loomingu eri valdkondi ja see muutis kontserdi omanäoliseks. Selle loo pealkirigi pärineb Körberi laulust „Lambrise igatsus“.
Päevade jooksul kõlas ka Martin Lutheri laule, meeldejäävaks jäi kindlasti Edoardo Narbona orelimäng ning Estonia solisti ja ühtlasi Bonni ooperiteatri külalissolisti Priit Volmeri esinemine.
Rita Puidet