Valminud on usundiõpetuse materjalid

Gümnaasiumi usundiõpetuse kursusele „Eesti usuline maastik“ on valminud Eesti Kirikute Nõukogu stipendiumi toel õppematerjalid, mis aitavad tundma õppida seitset kirikut.

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas on kokku viis usundiõpetuse kursust. „Eesti usundiline maastik“, mille raames on gümnaasiumi valikaines võimalik tundma õppida Eestis levinud usulisi liikumisi, oli viimane neist, kus polnud siiani koostatud kõigile kättesaadavaid materjale ega õpikut. Ehk on seetõttu ka selle aine õpetamine siiani jäänud tagaplaanile.

Seitse kristlikku konfessiooni

Nüüd on see tühimik osaliselt täidetud, sest Marietta Alliksaar kaitses kevadel Tartu ülikooli usuteaduskonnas magistriprojekti „Õppematerjalid kursusele „Eesti usuline maastik“ seitsme konfessiooni näitel“ (juhendaja dr Olga Schihalejev). Osaliselt seetõttu, et materjalid ei hõlma magistritöö piiratud mahu tõttu kogu kursust. Koostaja keskendus kristlusele ja valikusse jõudsid seitse konfessiooni: õigeusk, luterlus, katoliiklus, baptism, nelipühilus, vanausulised, adventism.

Marietta Alliksaar kaitses kevadel TÜ usuteaduskonnas magistriprojekti. Erakogu

Materjalide koostamisel on toetutud Suurbritannias loodud professor Rob Freathy jt RE-Searchers’i metoodikale. See põhineb 2014. aastal Exeteri ülikoolis läbi viidud uurimisprojektil, mille eesmärk oli luua usundiõpetuse metoodika, mis oleks mõeldud kasutamiseks mitmekesise usulise taustaga mittekonfessionaalsetes koolides. Metoodika on kohandatud Eesti oludele. Magistriprojekti valmimisele andis tõuke Pille Valgu nimeline stipendium, mille toel osales Marietta Alliksaar mullu juunis Riias toimunud Põhjamaade religioonipedagoogika konverentsil, kus Exeteri ülikooli professor Rob Freathy pidas enda ja oma kaastöötajate õppemetoodilist tegevust tutvustava loengu.

Õppematerjalide ülesehitus

Iga konfessiooni kohta eraldi koostatud õppematerjale juhatab sisse üldinfo, milleks on kasutatud prof Priit Rohtmetsa 2022. aastal peetud videoloenguid Eesti usuelust, kust saab ajaloolise ja õpetusliku ülevaate. Lisatud on konkreetse konfessiooni kodulehe link.

Järgnevalt leiab kaks alateemat. Ühe puhul analüüsitakse mõnd kõnealuse konfessiooniga seonduvat juhtumit või teemat, mis on ka ühiskonnas laiemalt kajastust leidnud. Teise puhul võetakse vaatluse alla mõni küsimus, mis seostub eriomaselt just selle konfessiooni õpetusega. Lisatud on tunni läbimiseks vajalikud materjalid, juhtumianalüüs ja üldine diskussioon. Kahe viimase puhul ongi kasutatud Rob Freathy ja tema kaastööliste meetodit, mis esitab õpetatavat sisu nelja erineva uurimisperspektiivi kaudu: analüütiliselt, narratiivselt, maailmavaateliselt või kogemuslikult. Vastavalt neile on sõnastatud neli arutlusküsimust. Selline lähenemine mõjub värskelt, avaralt ja arvestab erinevate õpistiilidega.

Andmaks aimu materjalide sisust nimetan alateemad, mida need sisaldavad: nelipühiluse puhul käsitletakse keeltega rääkimist ja viipekeelsete koguduste tööd, vanausulistel puhtusrituaale ja kogukonna vaikset hääbumist, baptismis noorsootööd ja suhtumist seksuaalsuhetesse, katoliikluses arvamuste paljusust suures usuorganisatsioonis ja Eduard Profittlichi pühakuks kuulutamise protsessi, õigeusus ikoonide tähtsust ning viimase aasta jooksul aktuaalset Ukraina sõda ja kirikute osa selles, adventismis tervislikku eluviisi ja kristliku erakooli rolli Eesti ühiskonnas.

Luterluse õppematerjalide fookus

Eraldi välja tuues luterlust on seal esimese teemana keskendutud Luterliku Maailmaliidu peasekretäri, EELK õpetaja Anne Burghardti tööle ja tegevusele, mis annab võimaluse analüüsida naiste rolli kirikus ja kirikutöös, samuti naiste ordinatsiooni küsimust. Teine teema puudutab usulise ja ilmaliku sfääri kohtumise problemaatikat, ka religioonidevahelist dialoogi sümboolika üle. Juhtumiks on peapiiskop Urmas Viilma osalemine pandipakendi reklaamis.

Marietta Alliksaar juhib oma magistriprojektis tähelepanu, et valitud juhtumi seostamine konkreetse konfessiooniga ei tähenda kindlasti seda, et küsimus oleks teistes konfessioonides ebaoluline. Päriselu klassiruumi toov on autentse materjali kasutamine ehk õppematerjale luues on kasutatud uudiseid, arvamusartikleid, usuorganisatsioonide veebilehekülgi, usklike seisukohavõtte, avalikke sotsiaalmeediapostitusi, videojutlusi jne, mis on avalikus ruumis kättesaadavad, aga pole loodud õppeotstarbel. Selline valik aitab õpilastel mõtestada seda, millega nad igapäevaelus kokku võivad puutuda.

Arutluskultuuri pillerkaar

Koostatud õppematerjalid on süsteemselt läbi mõeldud ja oskuslikult koostatud. Nad on põhjalikud ja pakuvad lisaks juhtumi analüüsi ja üldise diskussiooni all välja toodud arutlusküsimustele erinevaid meetodeid rakendavaid näidisülesandeid, mille üle on õpetajad ilmselt eriti tänulikud.

Kokkuvõtvalt võiks õppematerjali nimetada arutluse pillerkaariks ehk arutluskultuuri arendamine on esiplaanil. Meetod on sobiv gümnaasiuminoortele ja kaasab noori interaktiivselt õppeprotsessi. Konfessioone iseloomustavate teemade valik on huvitav. Freathy ja teiste metoodika ehk nelja erineva uurimisperspektiivi kohandamine meie oludele on õnnestunud ja annab võimaluse ühte konfessiooni keskset teemat erinevatest perspektiividest vaadelda ja teema ka avaramale tasandile viia.

Õppematerjalid rõõmustavad kindlasti õpetajaid, uus metodoloogiline alus toob värskust õpetamisse ja kogu tervik arendab päris kindlasti õpilaste usualaste teadmiste omandamist ja ka arutluskultuuri. Magistriprojekt ja õppematerjalid on praegu kättesaadavad aadressil https://tinyurl.com/eesti-usuline-maastik. Hiljem, kui valmib Tartu ülikooli uus veebilehekülg, viiakse materjalid sinna üle.

Kätlin Liimets