Vana kiriku noor kogudus
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 16. jaanuar 2002 Nr 2 /
Ajaloo annaalides on Tallinna Pühavaimu kirikut esmakordselt mainitud juba 685 aastat tagasi.
Paljude jaoks ongi Pühavaimu Tallinna kõige ilusam kirik. Ja seda mitte ainult Bernt Notke altari tõttu. Skulptor ja maalija Bernt Notke (umbes 1430/40 – 1509) oli tuntuimaid Lübecki meistreid, kes kunstiteadlase Juhan Maiste hinnangul oli astunud üle keskaega renessansist lahutava läve. «Notke tegelaskujud on lihast ja luust, pärinevad aja ja ruumi poolt määratud konkreetsest ringist, nad on osa meie oma maailmast. Argise ja üleva vahel valitseb rahu ja tasakaal,» kirjutab Juhan Maiste, kes läbi kolme lehenumbri tutvustab Eesti Kiriku lugejatele Pühavaimu kirikut.
Tühjaks jäänud pühakoda
Lübecki kuulsaima meistri teos seati Pühavaimu kirikusse 1483. a. Pühavaimu kiriku altari sisseõnnistamisel palvetas kogudus põlvili paekiviplaatidest põrandal.
Pühavaimu eesti kogudus loeb enda vanuseks nappi 125 aastat. Sajandeid Tallinna vanalinnas seisnud Pühavaimu kirik jäi pärast Jaani ja Kaarli koguduse asutamist tühjaks. Mõnel korral kasutas seda Jaani kogudus pihijumalateenistusteks ja piiblitundideks. Vaid kord aastas toomapäeval peeti pühakojas kui linna ametlikus kirikus raenõukogu istungjärgu avamise jumalateenistus.
Kui linnaelanike kasvades tekkis vajadus uue koguduse järele, tahtsid võimud Pühavaimu kiriku katoliiklastele anda. Nii otsustatigi rahvuskeelse koguduse ja oma õpetaja kasuks.
Koguduse oma põhikiri
Eesti kogudusele alusepanijaiks on kaks meest: kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. Õpetajaks määrati Riias sündinud toomkooli usuõpetaja Johann Gottlieb Bergwitz, kes 16. jaanauril 1877 ametisse seati.
Pühavaimu koguduse teeb eripäraseks ka tõik, et koguduse elu juhtis 1926. aasta 11. märtsist alates oma põhikiri. Sel ajal oli koguduse õpetajaks 1919. aastal piiskop Jakob Kuke poolt määratud legendaarne Theodor Tallmeister.
Intervjuud koguduse õpetaja praost mag Gustav Piiriga, Pühavaimu koguduse inimestest ja tänase päeva tegemistest saab lugeda õige mitmelt tänase Eesti Kiriku leheküljelt.
Sirje Semm
