Vana piiskopimaja tänapäev

12. veebruaril tähistati 25 aasta möödumist konsistooriumimaja restaureerimisjärgsest pühitsemisest.

Palvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Maja ajaloost ja restaureerimisest kõnelesid ning ekskursioone juhtisid Eva Jänes, Juhan Kilumets, Mati Maanas, Juhan Maiste, Eva Mölder ja Janis Tobreluts.
Maalikunstnik Eva Jänes rääkis, kuidas endise mantelkorstna alla rajati dolomiidist altariga ning sekotehnikas seina- ja laemaalingutega kabel. Maalimiseks kulus üheksa kuud.
Kunstnik meenutas, et ega peapiiskop Jaan Kiivit ja piiskop Einar Soone vist küll kujutanud ette tema eskiise vaadates, mis sellest välja tuleb. Kui nad aga tulid ükskord vaatama, kuidas maalimine läheb, siis jäid väga rahule. Konsistooriumis on kena traditsioon alustada iga uut töönädalat ühispalvusega kabelis.
TÜ kunstiajaloo professor Juhan Maiste rääkis Toompeast, selle ajaloolistest majadest ja laastavatest tulekahjudest, mis Toompea maatasa tegid.

Heitlik ajalugu
Piiskopimaja saatusest 20. sajandil tegi ülevaate konsistooriumi arhivaar Janis Tobreluts. Kuni 1920. aastani elas siin Eestimaa super­intendent, kes oli ka toomkoguduse ülemõpetaja. Maja oli siis ka toomkoguduse pastoraat. Konsistoorium asus tol ajal hoopis Piiskopi tänav 3 hoones.
Noor Eesti vabariik võõrandas rüütelkonna varad ja nende hulgas ka Toompea kolm kirikumaja. Nii läks ka piiskopimaja Kiriku plats 3 riigi kätte. Konsistoorium kolis aga Kiriku tänav 8 (ka võõrandatud) majja. Miks seda tehti, pole teada.
Kiriku plats 3 majja kolis konsistoorium 1934. aastal, kui president Konstantin Päts andis oma dekreediga selle maja ja ka Kiriku tänav 8 maja kirikule üle tasuta kasutamiseks. Kiriku tn 8 majas tegutsesid mitmed kiriku asutused, nagu kirikumuusika liit, sotsiaaltöö toimkond, ajalehe Eesti Kirik toimetus jm.
1940. aasta 20. augustil võeti Kiriku plats 3 maja ära Nõukogude Liidu sõjaväe kasutusse. Saksa ajal, sügisel 1941 võis konsistoorium oma majja tagasi kolida ja jäi sinna kolmeks aastaks. „Aastatel 1944–1994 ehk 50 aastat ei olnud maja kiriku kasutuses, ehkki seda sooviti mitmel korral tagasi,“ rääkis Tobreluts nõukogude ajast, mil konsistoorium oli Kiriku tn 8 majas. „Alles 29. mail 1989 otsustas Tallinna linna täitevkomitee hoone EELK-le tagastada. 20. sajandil oli see maja suhteliselt vähe kiriku kasutuses, heal juhul 40 aastat.“

Uus elu
Üks, kes oli Kiriku plats 3 maja tagasisaamise tunnistajaks ja restaureerijaks, on Mati Maanas. Oma mälestusi tollest ajast ta meenutaski, tuletades soojade sõnadega meelde hoone taastamise eestvedajat Gustav Kiviranda.
Maanase sõnul saadi alumise korruse kolm ruumi, kus paiknes rahvamaleva staap, suhteliselt kiiresti kätte. Probleem tekkis vaid julgeolekutegelastega, kes olid käinud siit akendest toomkiriku esisel jalutavaid välisturiste jälgimas. Kuid lahti saadi nendestki.
Suur töö oli kogu hoone puhastamine risust ja ka keldrikorrust täitvatest fekaalidest. Et majas elati, oli ehitatud mitmeid vaheseinu. Kõik oli üsna lootusetus olukorras. Ent püsivus viib sihile. Eriliselt märkis Maanas tublisid ehitajaid ja nende brigadiri Tõnu Kattaid Arukülast, kes igal varahommikul oma väikebussiga kohale vurasid. „Niisugust tööd, nagu need Aruküla ehitusmehed siin tegid, ei ole mina rohkem kuskil näinud,“ meenutab Maanas. „Kui tulla siia majja, mis sai valmis 25 aastat tagasi, siis ega siin midagi praegu parandada pole vaja. Kui ainult vähest maalritööd ehk teha.“
Maanas tuletab hea sõnaga meelde Saksa partnerite toetust, nimelt sõlmiti ametlik leping Põhja-Elbe kirikuga ja nendega oli tihe koostöö
Kunstiajaloolane Juhan Kilumets oli töödejuhataja. „1991. aasta 15. jaanuaril peeti esimene objekti koosolek ja see on ametlik tööde algus, lõpetamine oli 12. veebruaril 1994. Kõige intensiivsem ehitamise aeg oli 1993. aastal, kui tööpäev algas kell 7.“ Kiidab temagi Kiviranda ja selle mehe juhiomadusi.
Maja taastamisest restaureerijate töömailt rääkis Eva Mölder. Ta tuletas hea sõnaga meelde selle töö hinge sisearhitekt Aet Maasikut. Eva Mölder tegi ka huvitava ekskursiooni majas ning juhtis tähelepanu vana hoone ajaloolistele detailidele, millele igapäevaselt ei oskagi pilku pöörata. Vihjeks olgu näiteks teise korruse fuajee lagi – katsuge ära lugeda, mitu nägu on sajanditetagune kunstnik lakke maalinud!
Tiiu Pikkur

Pildigalerii: