Vändras tähistatakse aastapäeva ühislauluga
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 6. november 2002 Nr 42 /
Eeloleval pühapäeval, 10. novembril tähistatakse Vändras kiriku 215. sünnipäeva suure ühislaulmisega.
Koguduse õpetaja Andres Aaste sõnul on Vändra just selline kultuurilembene paik, kus kiriku aastapäeva igati paslik lauluga tähistada. Nõnda on nopitud meie kiriku lauluraamatust tubli kontserdi jagu laule, mille teksti autorid või tõlkijad Vändraga seotud. «Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Friedrich Wilhlem Ederberg ja tema abikaasa Julie Wilhelmine, Anton Jürgenstein, Joosep Liiv, Hugo Voldemar Pärno – kokku on 22 laulu, mille sõnade autorid või tõlkijad need vändralased on,» rääkis Andres Aaste. Siinkohal polegi oluline, et laulude temaatika on kirju: on nii jõululaule kui ka matuse- ja palvelaule. Õpetaja sõnul on peamine see, et ka omakandi laulutekstide loojaid kiriku aastapäeval meeles saab pidada.
10. novembri jumalateenistusest tõotab kujuneda seega tavapärasest pikem teenistus. Õpetaja Aaste sõnul on külalisena kaasa teenimas ka kohalik ansambel Linnutaja, kelle esinemist jumalateenistusel kuulda saab. Ühislaulule on panust andmas nii koguduse koor kui ka kõik kirikulised, keda selleks puhuks ehk tavapärasest arvukamaltki kirikusse oodatakse.
Tänase seisuga on õpetaja sõnul Vändra koguduses 101 täisõiguslikku liiget.
Vändra Martini kirik, mis valmis 215 aastat tagasi, 1787. aastal, on asjatundjate hinnangul üks lihtsamaid 18. sajandi kirikuid. Ehitusmeistriks oli Stahmer Pärnust. Kirik koosneb segmentaarsete akendega ja ustega liigendatud pikihoonest, millega liitub idas nelinurkne käärkamber. Algselt polnud kirikul torni, see ehitati juurde alles 19. sajandi teisel poolel. 1998. aastal taastati kivikiriku ajaloolised nikerdustega uksed ja sepislukk, aasta hiljem paigaldati kirikusse küttesüsteem.
Teated Vändra Püha Martini puukiriku kohta pärinevad aastast 1624. aastast, uus puukirik ehitati õige pea, juba 1653. aastal. Pärast Põhjasõda, 1747. a ehitati taas uus puukirik, mis 1770. aastal vajas parandamist.
Lea Jürgenstein
