Veebiajakiri Kirik & Teoloogia kui sillaehitusprojekt

Igal reedel katkematult juba üheksa aastat ilmuva veebiajakirja Kirik & Teoloogia tegevtoimetaja Ergo Naab ning MTÜ Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium juhatuse liige Kadri Lääs rääkisid, kuidas ajakirjal läheb.

Millal ja miks tekkis idee luua veebiajakiri Kirik & Teoloogia?

Kadri Lääs (K. L.): Mõtteid oli juba enne 2011. aastat. On ju nii, et ükskõik mis valdkonna inimene oled, sul on rõõmus kohustus oma eriala tutvustada ja populariseerida. Ühelt poolt tundsime seda vastutust, teisalt oli soov anda meie suurepärastele teoloogidele ja vaimulikele avaldamisvõimalus. 

Põhiline idee oli anda välja sellist ajakirja, mis jääks Eesti Kiriku ja Usuteadusliku Ajakirja vahele. Temaatikalt sarnasem UA-le, kuid ilmumine on iganädalane ning lugejate ring tänu veebivormile laiem. Samas on formaat olnud lai, et erineva taustaga teoloogidel oleks võimalik ajakirjale kaastöid saata – lisaks akadeemilisematele artiklitele on meil ka sellised rubriigid nagu „Jutlus“ ja „Mõtisklus“. 

Üheksa aastat tagasi oli aeg piisavalt küps, oli konkreetne ring inimesi, kes olid nõus oma aega ajakirja väljaandmisse panustama. Esialgse tuumiku moodustasid Tartu ülikooli usuteaduskonna vilistlased Anne Burghardt, Annika Laats, Jaan Lahe, Johann-Christian Põder, Kadri Lääs, Kerstin Kask, Thomas-Andreas Põder ja Urmas Nõmmik.

Oli selge, et see saab olema vabatahtlikkuse alusel tehtav töö, või nagu me seda ise kutsume – „õhinapõhine töö“, ja õhin ei ole kuhugi ära kadunud. Kolleegium on mõnevõrra muutunud, liikmeid on tulnud juurde usuteaduse instituudist ning mõlema õppeasutuse tudengite hulgast. Üheksa aastaga oleme avaldatud üle 2800 loo ning meile on kirjutanud üle 400 autori. 

Ergo Naab (E. N.): Mina liitusin ajakirjaga aktiivsemalt 2013. aastal. Tegelikult ilmus üks mu artikkel juba esimeses numbris, nii et olen olnud ikkagi ajakirja asutamisest peale sellega seotud. Toona polnud mul sellist päris vabatahtlikku tööd, ajakirja väljaandmise juures tegutsemine andis selleks hea võimaluse. 

Lisaks oli minu meelest toona ja on ka nüüd probleemiks see, et õndsusküsimusteks kipuvad saama sellised teemad, mis kristliku teoloogia seisukohalt ei ole õndsusküsimused. Perifeeria tõed ja päevapoliitika asub igavikuliste ja üldinimlike teemade asemele. Prevaleerima kipub deklaratiivne dogmatism, selle asemel et lähtuda rohkem rahulikumast ja paindlikumast arutlusest. Maailm ei ole ju peamiselt midagi kurja ning inimene oma olemuse poolest on pigem hea. Minu teoloogiline vaade kattub rohkem holistliku kui dualistliku arusaamaga maailmast ning mulle tundub, et me ajakirja toimetuses jagame sedasama vaadet.

Millisena näete K&T rolli laiemalt?

K. L.: Jätkuvalt on olemas vajadus sellise platvormi järele ja me tahame seda edasi teha. Oluline on arendada eestikeelset religioosset kirjaoskust, kohati seda ka kiriku sees – tuleb meelde tuletada evangeelseid põhitõdesid. Ei ole teoloogiat kirikuta, aga ei ole ka kirikut ilma teoloogiata, nagu on mitmed evangeelsed teoloogid öelnud. 

Teoloogidena on meil kohustus võtta tõsiselt inimeste küsimusi, aga kas või usu läbi armust õigeksmõistmise meelde tuletamine inimestele on oluline, et neil oleks julgus elada. Et ei takerdutaks hirmudesse, mille Jeesus on meie eest juba ära võitnud. Evangeelne teoloogia näeb ennast mõttevahetuses olevana, et aidata ka kirikul olla seeläbi rohkem kirik.

Kirik & Teoloogia ei ole kunagi tahtnud olla mingi partei häälekandja, vaid pakkuda aruteludeks platvormi. Samas on see siiski toimetatud ajakiri ja me paneme rõhku avaldatavate seisukohtade argumenteeritusele.

E. N.: Jah, Kadriga nõus. Sõnastaksin isegi nii, et arendada evangeelse teoloogia lugemisoskust. See inspireerib meid ja me näeme ühiskonnas selle järele vajadust. Seetõttu on ka enesestmõistetav, et eelistame meil avaldatavate kaastöödena evangeelse teoloogia perspektiivist lähtuvaid kirjutisi. Kaastöödega seoses tuleb siiski tõdeda, et mingit suurt tsensuuri me ei tee ja iga loo autor vastutab ise oma sõnade eest, mis ei pruugi alati sajaprotsendiliselt kattuda toimetuse arusaamadega. Toimetusel on siiski ka mehhanism, mis sätestab vetoõiguse ja miinimumnõuded publikatsioonide puhul. Kui mõne loo juures tekivad kahtlused, siis me seda ei avalda või saadame autorile tagasi muutmiseks ja ümberkirjutamiseks.

Kuidas näeb välja ajakirja väljaandmine, milline on toimetuse töö?

E. N.: Esimene kriteerium on see, et ajakiri ilmub igal nädalal. Iganädalaselt vastutavad konkreetse numbri väljaandmise eest graafiku alusel kaks nädalatoimetajat. Toimetuse töö olulisteks punktideks on ikka toimetuse koosolek, kus täidame kalendrit ehk paneme paika artiklite plaani ja otsustame ära, milliseid lugusid millisesse numbrisse paigutada, jagame vastutuse. Meil on kolm väga tublit keeletoimetajat.

Muutunud on aja jooksul see, et vahepeal polnud tegevtoimetajat, oli graafikupõhiselt kuutoimetaja – igal kuul vastutas toimetuse töö eest uus inimene, aga viimaste aastate vältel kujunes rohkem välja ka tegevtoimetaja funktsioon.

Igal nädalal ilmub artikkel, arvamus ja jutlus või mõtisklus. Mõnikord piltmõtisklus. Samas on meil ka uudiste rubriik ja eraldi veel ülevaated ilmunud olulisematest raamatutest. Artiklitena avaldame ka sarju, küll mitte väga pikalt. Kõige pikem sari on hetkel jutluste perikoopide abimaterjalid, mis ilmuvad juba kolmandat aastat, seda koostöös EELKga.

K. L.: Uudiste rubriiki tõstaksin eraldi esile, sest seal on sageli huvitavat selle kohta, mis toimub meie oikumeeniliste partnerite juures mujal maailmas. Oleme avaldanud ka oikumeeniliste dokumentide tõlkeid, et lugejatel tekiks arusaam, mis teemad on kirikutes üle maailma arutlusel. On oluline kursis olla, mida arutatakse ja ka otsustatakse, eriti sellistel kohtumistel, kus meie enda EELK osaleb.

Tehnilise poolega tegelevad jõudumööda kõik kolleegiumi liikmed. Iganädalaselt on ajakirja väljaandmisega ametis vähemalt kuus inimest kolleegiumist, lisaks tegevtoimetajale ja kahele nädalatoimetajale veel ka Karin Kallas-Põder, Kreet Aun ja Kristiina Vaiksalu, kes on pühendunud keeletoimetamisele. 

Kui mõtlen, kas ajakirja väljaandmine on alati olnud sujuv, siis ütleksin, et mind on pannud imestama, kuivõrd sitked me oleme. Jah, on olnud raskemaid aegu, kus põhitöö on kolleegiumi liikmetelt võtnud ära ajakirjaga tegelemise aega, kuid siis on taas uue innustusega tagasi pöördutud ja jätkatud uue hooga. Võin oma kolleege siinkohal ainult kiita – just võime eest näha suurt pilti. Meie ülesanne teoloogide ja evangeelsete kristlastena on olla sillaehitajaks ühiskonnas. Kui see eesmärk on silme ees, saame ka neist iganädalastest ajakirja väljaandmisega seotud küsimustest üle.

Kas artiklite järjekord on ukse taga looklemas?

E. N.: Mõne rubriigi lood on väga pikalt ette tellitud, aga puudu kipub jääma arvamustest. Nüüd kuulutasime lausa välja, et tuldaks ja arvataks midagi.

K. L.: Meie ajakiri võib olla küll platvorm, aga me ei ole kunagi endale seadnud sellist eesmärki, et suudaksime alati päevakajaliselt ja kiirelt ühiskondlikele või kiriklikele teemadele reageerida. Teatud mõttes on see ka mõistlik – internetis reageeritakse pahatihti liiga kiirelt, süvenemata teemasse. See toob endaga kaasa mittemõistmisi, solvumisi jne.

Samas oleme püüdnud mitme teema puhul olla päevakajalised, näiteks 2020. aasta alguses palusime seoses EELK põhikirja reformiga ka kirikukogu liikmetelt arvamusi. Teema, mis kiriku tuleviku aspektist on oluline, sai kajastatud.

E. N.: Oleme mõelnud ka tudengite peale, esmalt et pakkuda ajakirja veergudel neile õppetööks abimaterjali. Teisalt aga, et neil oleks võimalik oma kirjutisi ka publitseerida. Kui lõputöö, mõni essee või kursusetöö on hästi välja kukkunud, siis pakume meeleldi võimalust selle avaldamiseks.

K. L.: Veel meenub, et religiooniõpetuse olümpiaadi esseesid oleme samuti avaldanud.

Millised on ajakirja tulevikuplaanid?

K. L.: Oleme veeretanud mõtteid, kuidas virtuaalmaailmast päris maailma tulla. 2021. aasta on meie 10. sünnipäeva aasta ja mõtleme, kas oleks paslik seda tähistada ühe konverentsiga.

Sel aastal alustasime ka uudiskirja saatmisega, igal reedel läheb umbes 120 inimesele uudiskiri laiali. Lood paneme üles ka oma FB-lehele, unikaalsete klõpsamiste statistika näitab, et iga kuu käib kjt.ee lehel 7000–9000 lugejat.Pereraadios teeb kolleegiumi liige Tauno Toompuu igal nädalal ülevaate teemadest, mida ajakirjast leida võib. Veel üks mõte on hakata tegema podcast’e, mida oleks võimalik kuulata igal ajal ja igal pool.

E. N.: Ka virtuaalmaailmas on arenguvõimalusi veel palju. Oleme üsna Facebooki-põhised. Meililisti oleme kasutanud küll juba aasta algusest. Kutsukski siinkohal üles liituma just uudiskirja meililistiga. Siis saabub elektronpostiga iga laupäeva hommikul kohvi kõrvale K&T uudiskiri koos linkidega vastilmunud lugudele. 

Kuidas olete majanduslikult toime tulnud ja kuidas ajakirja K&T toetada saab?

K. L.: Algusest peale ei tekitanud me endale illusioone, et meie finantsvõimekus lubaks midagi rohkemat kui veebis ilmumist. Samas on online-meedia võimalused alustavale ajakirjale, mis püüab jõuda võimalikult laia lugejate ringini, suurepärased. Aastal 2011 ei olnud veel palju selliseid veebis ilmuvaid ajakirju, meil oli oma nišš.

Muidugi on ka veebiplatvormi haldamisel omad kulud, serveriruum, IT-tugi. Samuti on mingil määral kulu ka toimetamine. Õnneks on meil tekkinud püsiannetajad, kellele oleme väga tänulikud. Oleme loomulikult siiralt tänulikud igasuguse toetuse eest!

E. N.: Kindlasti täname oma toetajaid ja annetajaid! Nii püsiannetajate kui ühekordsete annetuste abi on väga suur ja see kulub vahetult ajakirja edendamiseks. Suur aitäh!

Kristel Algvere

Kirik & Teoloogia

Veebiajakiri ilmub aastast 2011.

Üheksa aastaga on avaldatud üle 2800 loo enam kui 400 autorilt. 

Veebiaadress: https://kjt.ee.

Võimalik on annetada: Ajakirja Kirik & Teoloogia Kolleegium, Swedbank, konto EE272200221054798066.