Veerand sajandit Eesti Piibliseltsi taastamisest

Eesti Piibliselts tähistas oma taastamise 25. aastapäeva 6. novembril seminari, tänupalvuse ja vastuvõtuga Tallinna raekojas.  

Usuteaduse instituudis peetud seminaril vaadati tagasi ajavahemikule laulvast revolutsioonist kuni tänapäevani nii Eestis kui ka Ida-Euroopas, mil siin piirkonnas taastati või rajati hulgaliselt piibliseltse.
Eesti Piibliseltsi (EPS) esimees piiskop Tiit Salumäe meenutas seda, kuidas piiblid üldse üle ENSV piiri võisid sattuda. «Mul on sellest ajast siiski üks Piibel, mis tuli postiga, kuid tavaliselt kasutati mitmeid erinevaid teid. Näiteks loobiti merre ja paljud jõudsidki kohale, sageli Vene piirivalvurite kaudu, kes olid nõus neid väikese raha eest müüma, ehkki pidid hoopis hävitama.»
Piiskop Salumäe sõnul oli seltsi taastamisel probleem, et pääseda saamast n-ö nõukogude piibliseltsi üheks osakonnaks. Siinjuures rõhutas ta Soome Piibliseltsi ja eriti peasekretär Esko Rintala suurt osa, et taastatud sai ikka Eesti Piibliselts.

Suure protsessi osalised
Usuteaduse instituudi dekaan Randar Tasmuth rääkis ajast enne piibliseltsi taastamist ja tööst piiblitõlke komisjonis koos Kalle Kasemaa ja Toomas Pauliga.
Peasekretär Jaan Bärenson meenutas, et 1990. a algul loodi ja taastati väga mitmeid kristlikke ühendusi. «Me olime ühe suure protsessi osalised ja alles nüüd, 25 aastat hiljem, olles Ühinenud Piibliseltside liige, oskame vaadata natuke ka väljastpoolt sissepoole. See aeg oli keeruline ka Ühinenud Piibliseltsidele tervikuna.»
Filmimees Mati Schönberg ja Jaan Bärenson olid suure hulga arhiivimaterjalide seast kokku pannud kroonikafilmi nimetatud ajastu sündmustest seoses seltsi taastamisega. Seda äratundmisrõõmu pakkuvat filmi oli tõesti huvitav vaadata.
Tänupalvusel Tallinna Püha Vaimu kirikus teenisid piiskop Tiit Salumäe (kõne), õp Gustav Piir, Randar Tasmuth ja Jaan Bärenson, organist oli Kristiina Hoidre.
Palvuse järel koguneti Tallinna raekotta, kus 25 aastat tagasi EPS taastati. Oli tervitusi ja palju häid soove. Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop Andres Põder andis üle EKNi tänukirja ja kinnitas head koostööd seltsiga. On ju piibliseltside olemus olla oikumeeniline. Tervitussõnad tõi ka EELK peapiiskop Urmas Viilma. Muusikalist vahepala pakkusid Maris Lend (flööt) ja Marika Kahar (klaver).

Olla sillaks
Taastamiskoosoleku kutsus kokku kirikute nõukogu moodustatud töörühm, infot jagati eri kogudustes. Bärensoni sõnul olid kohal ka Ühinenud Piibliseltside esindajad. «Küsimus oli selles, et keegi vastutaks piiblite sissetoomise, tõlkimise, trükkimise ja levitamise eest. Esimesed juhid olid Tiit Salumäe (esimees), Joosep Tammo (aseesimees), Üllas Tankler (peasekretär) ja mina olin abisekretär,» loetleb Bärenson ning lisab, et nõukogus on olnud Randar Tasmuth kui piiblitõlkijate esindaja algusest peale.
Kuidas läheb seltsil praegu, mis on päevakorral? «Teemasid on mitu. Ühelt poolt juubelipiibli, mis peaks ilmuma Piibli eestikeelse tõlke 300. aastapäevaks 2039, ettevalmistamine. Meie põhieesmärk on muidugi, et Piibel oleks kogu aeg kättesaadav, erinevad väljaanded, formaadid, tõlked jne. Muidugi kiriku ajaloolised tähtpäevad, nt reformatsiooni aastapäev. Kuidas konkreetselt mõnel aastal tegutseda, kas pühenduda noortele, näitustele, seminaridele vms, see on üks roll.
Kuid ühiskond paneb meile ka uusi ülesandeid ja nii ongi riik eraldanud meile raha piiblitõlke ettevalmistamiseks. See on suur vastutus, näitab tunnustust ja usaldust. Oleme haridusorganisatsioon, mille ülesandeks on kirikut ja sekulaarset ühiskonda ühendada, olla sillaks. Et pühakiri, mis kirikule on igapäevane, võiks saada südamelähedaseks ka neile, kes on sideme kirikuga kaotanud ehk pühakiri tagasi rahva hulka!» ütles Jaan Bärenson.
Tiiu Pikkur

Eesti Piibliselts
Asutatud 1813.
On vanim rahvuslik organisatsioon Eestis.
Taastatud 14.12.1991 Tallinna raekojas.
Taastamiskoosolekule registreerus 57 inimest.
Taastamisest alates on seltsis töötanud esimees Tiit Salumäe ja peasekretär (algul abisekretär) Jaan Bärenson.
Viimane piiblitõlge 1997. a on lisaks trükitule ka CDna.
Internetis www.piibel.net.
EPS pakub ca 50 keeles piibleid.