Veiko Vihuri sai 50aastaseks

Paastuaja eelsel pühapäeval oli Karja kiriku pastoraadi värskelt renoveeritud saali kogunenud lähemalt ja kaugemalt tavalisest enam kirikulisi. Jumalateenistuse järel oli kogudusel kaetud kohvilaud, et tähistada oma kauaaegse õpetaja Veiko Vihuri (pildil) 50. sünnipäeva.

Kuna õige tähtpäev langeb tänavu vastlapäevale, aga jumalateenistused toimuvad talvisel ajal paari nädala tagant, oli see just sobiv aeg koguduse nüüdsest 25 aastat vaimulikuametis olnud karjast õnnitleda.
Mis on omal ajal olnud see, mis sidus Tallinnas sündinud ja kasvanud ning 46. keskkooli lõpetanud noore mehe pikaks ajaks Saaremaaga? Huvi ajaloo vastu viis teda pöördeliste kaheksakümnendate lõpus Tartu Riiklikusse Ülikooli kaugõppes ajalugu õppima. Vanematega koos veedetud suved Leisi ja Karja tee äärde jäävas pere väikeses suvekodus ning siinse looduse ja inimeste elulähedus pani idanema seemne, millest tänaseks sirgunud puu juured on end tihedalt sidunud siinse mullavaese pinnaga.

Kirikuukse avaja
Ka kõige pikem teekond saab alguse esimestest sammudest ning alati me ei tea, kuhu see meid võib juhtida. Kui Veiko seisis oma ajalooõpingute alguses üksinda Karja kiriku altari ees, et anda noorele vaimulikule leeritõotus, ei võinud ta aimata, et vaid mõne aasta pärast on tema see, kes avab kiriku uksed ja rõõmustab iga tulija üle.
Ajalooõpingutest said peatselt teoloogiaõpingud EELK Usuteaduse Instituudis, kus ta juba esimese aasta sügisel ordineeriti diakoniks ning aasta pärast aseõpetajaks. Õpetaja õigused anti talle veebruaris 21 aasta eest. Veikol on õnnestunud siduda omavahel armastus ajaloo ja kiriku vastu.
Huvi meie kiriku oikumeeniliste suhete ja oma õpingute jätkamise vastu viis teda õppima Durhami ülikooli. 2007. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö „Hugo Bernhard Rahamägi, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop 1934–1938“.
Karja koguduse õpetaja hooldada on aastate jooksul olnud nii Saaremaa Jaani, Orissaare kui Pöide kogudus. Saarte praostkonna praosti ülesandeid on ta kandnud uue sajandi algusest neliteist aastat. Nii õpingute kui vaimulikutöö hulka on mahtunud väga erinevaid ülesandeid kiriku ja teadustöö vallas. Olgu siinkohal vaid ühe näitena esile toodud koguteose „Saaremaa“ II osa mahuka peatüki „Usk ja kirik“ kirjutamine.

Teravdatud meelega
Veikole on iseloomulik nii põhjalikkus kui temale olulistele asjadele kindlaks jäämine, mis ei ole erinevate arvamuste paljususes lihtne isegi ühe kiriku raames.
Nii on viimastel aastatel kujunenud tema tundlikule ühiskondlikule meelele väljundiks veebiajakirja Meie Kirik toimetamine ning nüüd juba paar aastat peamise tööpõlluna Eesti kultuurilist järjepidevust ja selle aluseks olevaid konservatiivseid väärtusi aluseks seadva uudiste- ja arvamusportaali Objektiiv peatoimetaja amet.
Ajaloolase tasakaalukus ning oma maa ja kiriku hea käigu eest seismine on teravdanud kogenud vaimuliku meelt ja pliiatsit nii, et see toob meie ümber toimuvast välja olukordi ja isikuid, mis jäävad pealiskaudse vaatleja pilgu eest varju. See võib olla teatud hetkedel ka prohvetlik vaade, mille kaugusse suunatud pilk ei leia üldjuhul oma kaasajal liigset kiitust.
Igavikulist päritolu teadvustav inimene on seotud oma aja ja inimestega. Viimaste hulgas on meie vanemad, sõbrad ja õpetajad. Inimesed on omakorda seotud oma eluajal neile armsaks saanud paikadega. Karja kirikus ja kogudusemajas on nendeks inimesteks olnud nii eelmised vaimulikud kui ka pikki aastaid ustavalt kirikuuksel suviseid rändureid tervitanud ema Regina.
Mis on see, mis toob keskustest kaugel seisva kiriku juurde ikka ja uuesti inimesi ning kuidas näevad tulijad oma õpetajat? Karja koguduse liikmete sõnul iseloomustab Veikot sõbralikkus, huumorimeel, lai silmaring ja erudeeritus. Veiko on vaimulik, kes on ülaltpoolt innustatud seda tööd tegema, kellel on huvitavad jutlused ja kellele õpetajaks olla on missioonitöö. Olles tagasihoidlik, on ta samas hea suhtleja, kes on kindlate põhimõtetega ja julgeb nende eest ka seista.
Koguduse liikmed tänavad sooja sõnaga ka Veiko ema Reginat, kes oskas mitmeid praeguseid Karja koguduse liikmeid siduda pikaks ajaks erilise ja armsa koguduse ning õpetaja Veikoga.
Anti Toplaan,
ordinatsioonivend