Viimsi kirik sai oreli

25. juulil oli suurpäev Viimsi Jaakobi kogudusel – kiriku 10. aastapäeva tähistati vastvalminud oreli pühitsemisega.

Oreli avamise pidulikust kontsertjumalateenistusest tuli osa saama kirikutäis rahvast ehk veidi üle saja inimese – teisisõnu umbes sama palju kui on koguduse annetajaliikmeid. Pühitsemistalituse tegi piiskop Einar Soone, kes rõhutas seejuures eriliselt oreli tähtsust koguduse ühislaulu traditsiooni edasikandmisel. Viimsi vallavanem Rein Loik nimetas aga oma tervituses Jaakobi kirikut Viimsi valla sümboliks ning tõstis seda esile näituste- ja kontserdipaigana.
Tänati neid, kes olid oreli valmimisele kaasa aidanud. Eriti suure aplausi pälvis kohaletulnuilt idee algataja, Viimsi koguduse organist Hille Poroson, kellele kingiti tunnustusena oreli valmimise nimel tasuta tehtud töö eest Anu Raua vaip.

Jumala ime
Jutluses võrdles kohalik õpetaja Mikk Leedjärv nii kiriku kui oreli ehitamist sündimisega, sest mõlemal puhul eelnes valmimisele pikk ettevalmistuste ja ootuse aeg. Kui kirik pärast neli aastat kestnud ehitustöid lõpuks pühitseti, olnud koguduserahvas veendunud, et midagi nii suurt nad niipea enam ette ei võta. Ometi tekkis juba 2010. aastal idee soetada kiriku tarvis ka päris ehtne orel, sest see on Leedjärve kinnitusel asendamatu abivahend Looja kiitmisel koguduse poolt.
Esialgu tundus mõte teostamatuna, sest vaid vähesed julgesid uskuda, et väike kogudus suudab selleks vajamineva summa välja panna. Annetuste kogumine ei tahtnud alguses kuidagi edeneda. Kui 2014. aastal sõlmiti eelleping oreli ehitamiseks Saksa firmaga Mühleisen, polnud veel selge, kas vajalikku raha üldse leida õnnestub. Ometi sai plaanitu teoks ning koguni algselt seatud tähtajaks. „Jumal kinnitas: see orel on tema ime,“ rõhutas Leedjärv.
Rahalise panuse oreli valmimisse on andnud Eesti kultuurkapital, kultuuriministeerium, Viimsi vallavalitsus ja paljud eraannetajad, kes on ostnud endale nimelise orelivile. Osa oreli maksumusest on veel firmale tasumata. Niisiis jätkub annetuste kogumine ja orelivilede müümine.

Omanäoline orel
Mõistagi tehti pidupäeval ka rohkesti muusikat. Orelit mängisid Poroson ja Lübecki organist Hans-Martin Petersen, laulsid Viimsi koguduse kammerkoor ja Tallinna toomkoguduse koor Laudate Dominum. Esimene teos, mis pärast pühitsemist ette kanti, oli Piret Rips-Laulu poolt spetsiaalselt selleks puhuks kirjutatud uudisteos „Jubilate“.
Publiku erilise tähelepanu pälvis aga oreli tutvustamine Hans-Martin Peterseni poolt, mille käigus ta publikule pilli võimalusi demonstreeris. Muu hulgas sai selgeks, et tegemist on üpris omanäolise pilliga. Näha on sellest nimelt ainult väikest osa, sest suurem osa viledest asub seina sisse paigutatud kapis. Organist saab kapis olevaid uksi avada ja sulgeda pedaalidega, mis mõjutab heli tugevust. Nagu kokkutulnuile selgitas orelimeister Karl-Martin Haap, oli oreli ehitamine kiriku eripärade tõttu äärmiselt keeruline ülesanne. Ruumi vähesusest tingituna otsustatigi kasutada nn wechselschleife süsteemi. Tegemist on esimese sedalaadi oreliga Eestis.
Kogudusele on aga esmatähtsad oreli kasutusvõimalused teenimistöös. „Nii jumalateenistustes kui talitustes saab orelimuusika olema kindlasti väga eriliseks ja uueks kaunistuseks, mis aitab meil kogudusena ikka enam ja enam Jumalat kiita,“ kinnitab õpetaja Leedjärv. „Pühitsemisteenistuse tagasiside põhjal julgen öelda, et väga paljusid inimesi orelimuusika puudutab ja selle läbi loob Jumal kindlasti väga palju uut.“
Rain Soosaar

Pildigalerii: