Viru-Nigula huvitavad leiud

Uudis on küll läbi käinud juba mitmetest tele- ja raadiokanalitest ning lehtedest. Aga proovin siia tuua väikse kokkuvõtte.

Arvata oli, et kuna tänapäevane tee-ehitamise tehnoloogia kaevab aluspinda oluliselt rohkem lahti, kui seda tehti 1950-60ndatel, siis kiriku juurest mööduval lõigul võib midagi välja tulla. Nii juhtuski, et 5. septembril jõudis ekskavaator inimluudeni, mis kahjuks said tugevasti masina raskuse all muljuda. Kohale tulid nii muinsuskaitse kui arheoloogid Martin Malve juhtimisel. Lepiti kokku, et välja kaevatakse ainult need leiud ja matused, mis pindmiselt välja tulevad. Sügavamatesse kihtidesse ei minda.

Kaevamistööd said alguse nädal hiljem ja kestsid kokku üle kolme nädala. Kokku leiti 16 luustikku. Kõige varasemad matused pärinesid 13. sajandist ehk siis kiriku algusaegadest. Kõige hilisemad aga tõenäoliselt 18. sajandist. Igal juhul on kõik maetud enne Katariina II ukaasi (1772), mis käskis lõpetada kirikuaedadesse ja asulatesse matmise.

Hauad olid paralleelsed kirikuga – näoga ida suunas. Oli üksik- ja kaksikmatuseid, aga puhastati välja ka üks ühishaud. Viimased sängitatud ilmselt mingi pandeemia ajal, näiteks katku ajal 1710. a. Ühishauas (pildil) oli neli maetut: kaks meest, üks naine ja üks laps. Aga laps oli pandud peale vastupidises suunas, sel viisil mahub ühte haualohku enim indiviide. Leidudest tulid välja mõned noad (ka ühel lapsel), vöörõngad, sõrmus, sõlg ja helmekeed. Ühel naisel oli pea all näiteks vasesulamist ehtenõel 13. sajandist.

Matuste puhastamisel leiti rohkelt muinasaegseid potikilde 11.–13. sajandist, mis on aga haudadest varasemad, killud viitavad kunagisele külale, mille peale kirik ja kalmistu olid hiljem rajatud. Leitud asulakoht ei jää kaugele Pada linnamäest ja asulakohast, mis asub vaid kilomeeter eemal ja on dateeritud samasse ajastusse.

Kuidas need lähestikku asuvad asulad omavahel seotud olid, vajab kindlasti tulevikus täpsemalt analüüsimist. Lisaks potikildudele avastati Viru-Nigulast ka arvatavasti kunagiste hoonete müürikatkeid ja tulekoldeid. Muinasaegse Viru-Nigula elanike menüüd aitavad uurida pinnasest arvukalt leitud looma- ja kalaluud.

Oleks olnud rohkem aega, raha ja soodsat ilmastikku, oleks võinud kaevetöid veel jätkata ja väga suure tõenäosusega oleks ka leide rohkem. Tee-ehitaja küll teadis, et see lõik on jälgimise all, aga ei osanud sellega seoses arvestada, et võib tekkida paarinädalane töö seisak, ning oli juba lõpuks väga kuri. Viimasel päeval avanes lausa sürrealistlik vaatepilt, kus liivakuhi ja buldooser olid juba arheoloogide kaevamise selja taga, aga viimased luustikud olid alles veel sügaval maas.

Kõik leitud inimluud ja pinnaseproovid viidi Tartu ülikooli arheoloogia osakonna laborisse edasistele uuringutele. Ja kui need järgmiseks kevadeks-suveks saavad läbi analüüsitud, siis saame skeletid Viru-Nigulasse tagasi. Ning meie ülesanne on need siis taas turvaliselt ja viisakalt maha matta.

Oleme rõõmsad selle üle, et saime kogukonnale juurde suure tüki oma küla ajalugu. Kogudusena oleme huvitatud sellest, et saaksime mõnedest leidudest ja avastustest kirikusse teha alalise väljapaneku.