Võimalus otsida ajatut ajalikkuses

Üleriigilise usundiõpetuse olümpiaadi teema on sel aastal „Ajatu ajalikkuses“. Esseesid oodatakse 5. veebruariks, lõppvoor leiab aset märtsis.

Usundiõpetajad teavad, et usundiõpetuse olümpiaadile pole tung ülearu suur, ei saagi olla, sest ainet õpetatakse umbes 70 koolis. See aga ei tee elu sugugi kergemaks, sest osalejate tase on kõrge. Olümpiaadi žürii esimees Atko Remmel kinnitab väidet, ent lisab pinget maha võttes, et tegu on siiski tavaliste keskkooliõpilastega. Teretulnud on ka need, kel usundiõpetust tunniplaanis pole, näiteks on edukalt kaasa löönud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse või kirjanduse õpetajate juhendatud õpilased.

Ületada elu argisus

Olümpiaadi korraldavad Tartu ülikooli usuteaduskond, TÜ teaduse ja religiooni kolleegium ning TÜ teaduskool. Lisaks toetavad toimumist Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeerium. Osaleda võivad gümnaasiumide, põhikoolide ning kutseõppeasutuste õpilased, kes on sündinud 2002. aastal või hiljem.

„Seekordse olümpiaadi teema „Ajatu ajalikkuses“ annab võimaluse mõtestada igavikulist ja religiooniga seonduvat igapäevase elu kaudu,“ tutvustab Atko Remmel kokkuvõtvalt. Pikemalt avatakse ainet olümpiaadi juhendis: „Läbi aegade on inimesed kõige erinevamates kultuurides otsinud midagi, mis ületaks elu argisuse ja pakuks püsivaid ja ajatuid tähendusi sellesama argisuse sees. Heaks tänapäevaseks näiteks on loodusteadlaste kirjeldus sellest, kuidas maailm meie sees ja meie ümber toimib. See kirjeldus mitte ainult ei anna meie elule uusi võimalikke tähendusi, vaid sel on ka kasu igapäevases elus. Erinevad maailma usundid tegelevad samalaadsete küsimustega, otsides ajalikkuses midagi, mis ületaks selle piire – midagi, mis annaks tähenduse siinsele ja millest oleks ka praktilist kasu.“

Eelvoor ja lõppvoor

Olümpiaad koosneb kahest voorust. Eelvoorus tuleb saata 5. veebruariks religiooniteemaline essee. Teemad on järgmised: „Mida on aja(loo)st õppida ajatu kohta?“, „Sakraalne ja profaanne ehk mis teeb pühast püha?“, „Mens sana in corpore sano“ ja „Religioon poliitikas – mürk või palsam?“. Kümme parimat õpilast pääsevad lõppvooru, mis toimub 18.–19. märtsil Tartus ja on neljaosaline.

Teises voorus peavad osalejad oma esseed tutvustama, žürii küsimustele vastama ja tegema kirjaliku maailma usundite tundmise testi. Järgnevalt pannakse etnodraama kaudu proovile loomingulisus, vaimukus ning koostööoskus ja viimaks leiab aset dispuut, milles loositakse välja religiooniajaloo ning tänapäevaga seonduvad probleemsed küsimused, millele tuleb kas vastu vaielda või pooltargumente leida.

Küsimusele, mida tasuks silmas pidada neil, kel õnnestub lõppvooru pääseda, vastab žürii esimees Remmel, et „suurimad vahed on tekkinud religioonialaste teadmiste testis, seega tasuks studeerida erinevaid religiooniõpikuid. Viited on ka olümpiaadi juhendis kirjas“. Remmel lisab, et kuna osa ülesandeid nõuab väitlemist ja oma mõtete esitamist, siis tuleks kindlasti kaasa võtta esinemisjulgus ja huumor.

Sõbralik ja avatud õhkkond

Lõppvooru kolmele paremale on välja pandud diplomid ning temaatilised auhinnad ja lisaks jagatakse terve rida eriauhindu. Parimatele rakenduvad Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli astumisel soodustingimused.

„Eriti ootame osalejaid õppima usuteaduskonda. On terve hulk näiteid, kus vastastikune tutvus ja lugupidamine on alguse saanud olümpiaadist – nende tudengite üle on siiani alati väga hea meel olnud,“ nendib Remmel ja julgustab osalema: „Lõppvoorus on võimalik vahetu kontakt oma ala tippspetsialistidega ja õhkkond on alati väga sõbralik ning avatud.“

Olümpiaadi žüriisse kuuluvad TÜ usuteaduskonnast kaasprofessor Atko Remmel (žürii esimees); professor Anne Kull, kaasprofessor Priit Rohtmets ning lektorid Anu Põldsam, Roland Karo ja Ain Riistan ning TÜ filosoofia ja semiootika instituudist kaasprofessor Meelis Friedenthal. Lähem info: https://www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/usundiopetuse-olumpiaad.

Kätlin Liimets