Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Vormsilaste pidupäev

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

President Toomas Hendrik Ilves abikaasa Evelini ja tütar Kadri Keiuga tervitavad põlist vormsilast Katarina Bäckmani (108), kes saabus olevipäevale Rootsist. Taamal emeriitpiiskop Henrik Svenungsson. Sirje SemmVormsi Püha Olavi kirikus tähistati olevipäeval pühakoja taaspühitsemise 20. aastapäeva.
Ühtlasi kirjutasid Eesti ja Rootsi esindajad alla deklaratsioonile ühiste kavatsuste protokolli koostamisest, mille eesmärk on otsida parimaid võimalusi eesti-rootsi koguduste kirikuvarade fikseerimiseks, säilitamiseks ja eksponeerimiseks ning võimalusel nende kuuluvuse või asukoha taastamiseks. Osa kirikuvarasid viisid II maailmasõja ajal Nõukogude okupatsiooni eest põgenenud rannarootslased kirikutest kaasa, teine osa jäi Eestisse ja on hoiul muuseumides.
Pool aastat koos käinud töörühm, mille sihiks on olnud selguse saamine rannarootsi asuala kirikutele kuulunud varast, sai deklaratsiooni allakirjutamisega tugevama õigusliku aluse. Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ütles Eesti Kirikule, et keerulisem on nende esemete tagasisaamine, mis on saanud museaalideks, ja see, kas suudetakse kõigi esemete puhul juriidiliselt nende päritolu tõendada.
Koguduse ja kiriku taassünd
Legend räägib, et 22 aastat tagasi seisid kaks Antsu, Rajando ja Varblane, varemetes kiriku juures ja otsustasid, et midagi tuleb nendega teha. Et toonasel Lääne maavanemal Andres Lipstokil oli võimalus töödeks raha eraldada, alustatigi varemetest pühakoja ülesehitamist. Töid tegi Wunibald, arhitektina aitas Tõnu Parmakson. Algus tehti kodanikualgatuse korras, hiljem toetajate ring laienes, kui asutati Vormsi Kiriku Fond.
Kirik taaspühitseti 1990. aasta olevipäeval. Kiriku pühitsemistalituse pidas emeriitpeapiiskop Kuno Pajula, kes oli selgi aastal jumalateenistusel armulauda jagamas.
Vormsi koguduse hooldajaõpetaja Tiit Salumäe on saarega seotud pea kolmkümmend aastat. Esialgu sai ta loa saarerahvast teenimas käia vaid surnuaiapühadel. Kogudus taastati 22. novembril 1989. aastal.
Armulauaga jumalateenistuses oli ülevust ja pikkust, kirik mahutas vaevalt nimepäeva kirikulisi. Peapiiskop Andres Põder märkis oma tervituses, et me vajame vaimset ja vaimulikku kokkukuuluvust ja võime seda kristlastena enamgi tunda kui mis tahes ühendusse kuuludes. Omal kohal oli nii kiriku nimepühaku kui kiriku ehitajate, taastajate ja siin evangeeliumi kuulutanute ning pühakojas palvetanute mälestamine. Küünlad süütas koguduse diakon Ants Rajando.
Orelil mängis Lia Salumäe, laulis kammerkoor Tarmeko Tartust. Koori dirigent on kultuuriminister Laine Jänes, kes oli Vormsil riigi esindajana alla kirjutamas deklaratsioonile. Esines Vormsi folklooriring laulu talharpadel saates.
Ainulaadne pärand
Aastapäevateenistusel jutlustanud Stockholmi emeriitpiiskop Henrik Svenungsson, kes oli 20 aastat tagasi kiriku taaspühitsemisel, nimetas kiriku ülesehitamist tõeliseks kirgastamiseks. Üks lagunenud ja rüüstatud hoone sai tagasi oma algse eesmärgi kirikuna. «Pidupäevade järel peavad tulema ka argipäevad, kuid selleks, et jaksata edasi minna. Oma eluteel on meil vaja nii hingamiskohti kui ka teeviiteid,» ütles piiskop Svenungsson, kes on Vormsi kiriku kantslist vähemalt kümnel korral Jumala sõna kuulutanud.
Olevipäev on vormsilastele suur püha ja seekord kestsid pidustused lausa neli päeva. Toimusid kontserdid, õpitoad, oma tegevusi tutvustasid eestirootsi kodukandi ühingud. Selleks ajaks tuleb saarele endisi vormsilasi ja nende järeltulijaid.
Pidustustest võttis koos perega osa ka president Toomas Hendrik Ilves, kes jumalateenistusel tervitas kirikulisi ja tänas neid, kes kiriku taastamisel osalesid ning seeläbi Vormsi omanäolist ja ainulaadset pärandit hoidsid. «Olevipäeva tähistamisest on saanud kogu Vormsi, nii nende, kes saarelt olid sunnitud võõra võimu eest põgenema, ja täna siin elavate vormsilaste ühine pidupäev,» ütles president Ilves, kes rõhutas, et saart saab paremaks muuta vaid kogukonna koostöös. «Üksteisega arvestamine ning saarel olulistes asjades kokkuhoidmine, kogukonna hea vaimsus aitab saarel edasi areneda ja kasvada.»
Sirje Semm

Vormsi
Püha Olavi kirik ehitati saarele Taani kuninga Valdemar II poolt 1219. a.
1944. aastal lahkus saarelt Rootsi Nõukogude okupatsiooni eest paar tuhat põlisrootslast.
Vormsi valla 13 külas elab praegu 365 elanikku.

Vormsi pidupäeva galerii:







Fotod: Sirje Semm