Võru ennistatav linnaväljak tõstab kirikud aukohale

31. maiks 2019 peab valmis saama EV100 arhitektuurikonkursi „Hea avalik ruum“ võidutöö, mille sisuks on ennistada Võru linna südameks olev ajalooline keskväljak.

„Olen algusest peale väljaku rajamise, õieti ennistamise poolt, mis väga jõuliselt muu hulgas meie kirikud, nii luteri kui õigeusu Katariina kiriku linnaruumis esile toovad,“ kinnitab Võru koguduse õp Andres Mäevere.
Ta selgitab, et kui algselt eraldas kirikut turuplatsina kasutatavast keskväljakust madal lattaed, siis nüüd markeerivad kiriku ala ülejäänud väljakust kasvama jäetud pargipuud. Vaimulik kinnitab, et koguduse meelest piisab sellest täiesti ning ta ei näe mingit põhjust nuriseda, nagu oleks pühakoda kuidagi kohatult avatud linnaruumis. Ka algselt keset parki rajatud parvlaev Estonia hukule pühendatud mälestuskivi on nihutatud kiriku poole.
Ehitusperioodil pääseb kirikusse, ka jumalateenistusele spetsiaalselt ehitustandrile püstitatud tõkete vahelt.

Linn ei ole mets
Mäevere nendib, et käimasolev ehitus jagas linlased kahte leeri: need, kes on poolt, ja need, kes on vastu. Vastu on olnud need, kel oli kahju põlispuudest, mis väljaku asemel rajatud parki 1960. a istutati ja nüüdseks paraja metsa mõõdu välja andsid. Linn ei ole mets, kõlas vastuargument nende poolt, kelle meelest seostusid puud punavõimuga.
Kurvastavalt unustati poolt- ja vastuargumente ristates tagaplaanile tõsiasi, et küsimus pole ennekõike heakorrastusalane – kuidas näeb linna süda kenam välja –, vaid hoopis ideoloogiline. Avara väljaku asemele rajatud Leninliku Komsomoli nimelise pargiga taheti kustutada linlaste meelest selle paigaga seotud ajalooliste sündmuste mälestus, muu hulgas Eesti Vabariigi periood, ja nüüd, Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistades on omariiklusaegse linnapildi taastamine otsekui võla tasumine.
Vaidlused vaidlusteks. Võru linnavolikogu eesotsas linnapea Anti Allasega kiitis tänavu kevadel planeeritavad tööd heaks ning selle alusel saab Võru järgmise aasta kevadeks tagasi oma ajaloolise linnaväljaku. Keskväljakut, mille kogumaksumus on 3,1 miljonit eurot ja mis valmis EV100 arhitektuurikonkursi „Hea avalik ruum“ raames, ehitab TREV-2 Grupp AS ja see hõlmab vanalinna muinsuskaitse alla kuuluvat, koos tänavaruumiga 18 575 ruutmeetri suurust ala.

Linn sündis paberil
Teatavasti on Võru ainus Eesti linn, mis sündis paberil. Asutamiskuupäev 21. august 1784. Kui teised linnad kujunesid ajapikku linnuse ümber, kaasa arvatud Võruga ühevanune Paldiski, siis Võru linna hakati ehitama pliiatsi ja joonlauaga joonestatud plaani järgi, millest tekkis Eestis ainulaadne sirgete, täisnurkselt ristuvate tänavatega linn. On teada, et plaanil olid koguni ehituskrundid õue- ja aiamajadega välja joonestatud.
Kesksele kohale oli planeeritud avar linnaväljak, mida sai kasutada muu hulgas turuplatsina. Väljaku ümber, mis pidi toimima linna südamena, planeeriti avalikuks kasutuseks vajalikud hooned: raekoda, tuletõrjemaja, pangahoone, kirikud …
Võrru jõudes võib igaüks veenduda, et keisrinna Katariina II aegne plaan on paberilt ellu äratatud: lauluisa linna tänavad moodustavad otsekui visuaalse redeli, kus kahe läbi linnaruumi kulgeva pika tänavaga – Jüri ja Kreutzwaldi – ristuvad lühemad tänavad.
Toonase Venemaa isevalitseja auks on tänini alal luteri kiriku eest Tamula järveni kulgev Katariina allee ning möödunud aastal samasse püstitatud keisrinna elusuurune kuju. Keskväljak kujunes otsekui sõlmeks igast ilmakaarest linnasüdamesse lähtuvatele teedele. Tõsi, planeeritud raekoda jäi ehitamata.

Ajaloolised tähised
Aga mitmed teised auväärsed hooned on väljaku ümber nüüd, pärast nõukogude perioodil istutatud puude mahavõtmist, taas võimsalt esil: linna vanim maja, mis renoveeritud ja kus praegu asub riigigümnaasium; riigipanga esinduslik hoone; torniga Rootsi punast värvi pritsimaja ning ennekõike kaks kirikut. Igaüks, kel kogemus aastatagusest Võrust ja võimalus linna nüüd külastada, peab tunnistama, et saavutatud visuaalne efekt on rabav ja lummav: keskväljak tõstab mõjusalt esile Võru linna-olemuse.
Peale laatade toimusid siin kodumaad ajalooga siduvad sündmused, kirjutab kodulugu uurinud Valdur Raudvassar (Võrumaa Teataja, 14. aprill). Ta kirjutab, et siin andis juuniõhtul 1869 kontserdi Tsooru puhkpilliorkester, kolme plaanivankriga teel esimesele Eesti üldlaulupeole Tartus, ja publiku hulgas oli ka hallipäine lauluisa Kreutzwald. Siia kutsus 1880. a Võrumaa rahvast kaebusi esitama Peterburist saabunud senaator N. Manassein, keda uhke välimuse tõttu mõned pidasid keiser Aleksandriks eneseks.
Siia püstitasid veebruaris 1918 saabunud Saksa okupatsiooniväed esimese väliraadiojaama ja 17. aprillil toimus siin paraad Baieri printsi Leopoldi vastuvõtu puhul. Siin toimusid Eesti oma sõjaväeparaad Võru vabastamise mälestuseks punasest ikkest 1. veebruaril 1919 ning kõik järgnevad Eesti kaitseväe, Kaitseliidu ja vabatahtliku tuletõrje paraadid.
Liina Raudvassar