18. aprillist 18. maini kestab muinsuskaitsekuu

18. aprillil avas Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) Tallinnas Paksus Margareetas igakevadise muinsuskaitsekuu. Kuu avaüritusele tõi tervituse piiskop Tiit Salumäe. Muinsuskaitsekuu avas riigikogu esimees Eiki Nestor, kõnelesid EMSi esimees Peep Pillak ja merekultuuriaasta koordinaator Karen Jagodin. Mereteemaliste lauludega esines Marko Matvere.
Piiskop Tiit Salumäe tõi oma avakõnes esile kirikute ja koguduste rolli muinsusväärtuste säilitamisel ja kandmisel läbi ajaloo, ka aastasadu enne muinsuskaitse tekkimist. On väga märkimisväärne, et lisaks füüsilistele objektidele pöörab EMS tähelepanu ning tunnustab ka vaimuelu hoidmist ja edendamist.
Kogukonna vaimuelu, mida kannavad kogudused ja vaimulikud, on tähtis osa esivanemate pärandist. See on oluline sõnum, et esivanemate pärand ja muinsuste kaitse ei ole piiratud füüsiliste objektidega, vaid sellel on märksa laiem tähendusväli.
See tuleb hästi esile ka EMSi enesemääratluses. Muinsuskaitseliikumine on kultuuri järjepidevuse, rahva ajaloomälu ning ajalooliselt kujunenud väärtushinnangute kohase inim- ja kultuurisõbraliku elukeskkonna kaitsmisele suunatud rahva omaalgatuslik tegevus, mille käigus kaitstakse ja säilitatakse materiaalset kultuuripärandit ning pärimuskultuuri, levitatakse muinsusteavet, väärtustatakse minevikupärandit, püütakse kaasata kõiki seda hoidma.
Vaimuelu tunnustamise üheks näiteks on vaimuliku valimine EMSi auliikmeks 2014. aastal. See au omistati isa Vello Salole.
Muinsuskaitsekuu avamisel anti EMSi tänukiri üle ka allakirjutanule. Et käesolev aasta on merekultuuri aasta, siis oli see tänukiri antud tunnustusena Käsmu koguduse panuse eest Käsmu rannaküla vaimuelu hoidmisel ja edendamisel.
Muinsuskaitsekuu avamisel jagati Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Kodu-uurimise Seltsi ja Eesti Genealoogia Seltsi ühist aastaraamatut 2015. Aastaraamatus on ka muinsuskaitse seltsi aseesimehe Priit Herodese tagasivaade teema-aastale «Maarjamaa 800» ning lugu Juminda miinilahingu mälestusmärgist.
Juminda merelahingu mälestusmärgiga seoses said EMSi teenetemedalid Leesi koguduse juhatuse esimees ja Juminda külavanem Karli Lambot ning Lahemaa rahvuspargi kauaaegne direktor Arne Kaasik. Käesoleva merekultuuri aasta augustikuu lõpupäevadel täitub 75 aastat maailma sõjaajaloo ühest ohvriterohkemast merelahingust. Toona, 1941. aasta 28. ja 29. augustil, hukkus Juminda poolsaare lähedal eri hinnangutel kokku umbes 15 000 – 24 000 inimest. Kroonlinna teel olnud 153 laevast uppus 69.
Mälestusmärk avati 7. mail 1980. See renoveeriti 2001. aastal Karli Lamboti eestvõtmisel ja president Lennart Meri heakskiidul. Mälestusmärgi õnnistasid oikumeenilisel talitusel kaitseväe toonane vanemkaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, Ida-Harju praostkonna praost Jaanus Jalakas ja Loksa õigeusu koguduse preester isa Oleg.
Praeguse monumendi rajamise ja hooldamise hingeks ning eestvedajaks on läbi aastakümnete olnud Karli Lambot, kes valiti EELK aasta juhatuseesimeheks 2012. a.
EMSi eestvedamisel on muinsuskaitsekuud Eestis tähistatud juba 1985. aastast ja see on kujunenud oodatud igakevadiseks sündmuseks. Muinsuskaitsekuu on suurim ja kõige rahvarohkem kodanikualgatusel toimuv Eesti ajaloo- ja kultuuripärandit tutvustav ettevõtmine, suure rõhuga ajalooliste paikade ja mälestiste heakorratalgutel.
Käesoleva aasta muinsuskaitsekuu üritused toimuvad pea kõigis Eesti maakondades. Kõik on oodatud osa võtma heakorratalgutest, muinsuskaitseteemalistest seminaridest ja ringsõitudest, näha saab erinevaid näitusi.
Mitmed talgud on plaanis ajaloolistel kalmistutel, mis on maha jäetud ja unustatud, näiteks Tallinna külje all asuval endisel kuulsal Mõigu kalmistul ning 1944–1955 tegutsenud vangilaagri kalmistul Narvas. Samuti Viljandi vanal kalmistul, kaitseväe kalmistul, Karuse kalmistul, Glehni rahulas Vana-Mustamäel ja mujal.
Muinsuskaitsekuu kava täieneb jooksvalt, ajakohast teavet saab EMSi kodulehelt www.muinsuskaitse.ee. EMSi tunnuslause on «Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse!».

 

 

 

 

Urmas Karileet,
Käsmu koguduse õpetaja