5 head soovi Euroopa tulevikuks

Euroopa Liit tähistas 25. märtsil Rooma lepingute allkirjastamise 50. aastapäeva. Lepingutel oli oluline roll Euroopa poliitilisel ühendamisel.

1957. a kohustusid allakirjutanud riigid «looma vundamenti Euroopa rahvaste üha tihedamaks liitumiseks», et «ühise tegutsemise kaudu kindlustada oma maade majanduslikku ja sotsiaalset edenemist» ja «hoida rahu ja vabadust» (EMÜ lepingu preambulast).

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas Rooma lepingute 50. aastapäevaks.

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) peab Euroopa Liidu (EL) arengut oluliseks panuseks rahu, vabaduse ja heaolu tagamisel Euroopas.

50 aasta jooksul on nägemus vabast Euroopast teoks saanud sellisel määral, mis näis tollal enamikele võimatu. Euroopa Liitu kuulub nüüd 27 liikmesriiki. Endised kommunistlikud maad on 1989. a vabanenud raudsest eesriidest ja nõnda hõlmab Euroopa Liit tänapäeval ka suurt osa Kesk- ja Ida-Euroopast.

Evangeelsed kirikud on saavutatu eest tänulikud. Samas suundub aga pilk tulevikku. Seepärast tahavad evangeelsed kirikud anda Euroopa Liidule tulevikuks kaasa viis head soovi.

1. Euroopa peab jätkuvalt kokku kasvama

Euroopa on suurem kui EL. Euroopa evangeelsed kirikud tajuvad seda iga päev oma kiriku kogukonnas, mis ulatub väljapoole ELi piire. Lääne-Balkani riigid vajavad Euroopa Liitu vastuvõtmise perspektiivi, mis võiks aidata luua rahu ka selles Euroopa regioonis. ELi naaberriigid vajavad poliitikat, mis edendaks Euroopa kokkukasvamist ja aitaks vältida uusi konflikte.

2. Euroopa Liit vajab rohkem demokraatiat

Euroopa riikide vaheline liit peab tugevnema. Üks suuremaid väljakutseid seisneb selles, et valitsuste Euroopa tuleb edasi arendada inimeste Euroopaks. EKOE presiidium selgitas 9. mai 2005. aasta avalduses Euroopa Liidu põhikirja komisjonile, et mõnest kriitikapunktist hoolimata on Euroopa põhiseaduse lepingut evangeelsest seisukohast oluliselt parandatud, et tagada Euroopa inimeste ja riikide kooselu.

3. Euroopa Liit vajab enam õiglust

Vaatamata majanduslikule edule elab ELis tänapäeval peaaegu 80 miljonit inimest vaesuspiiril, iga viiendat last ähvardab vaesus. Üle 17 miljoni inimese on tööta.

Euroopa evangeelsed kirikud soovivad sellist Euroopa Liitu, mis tasakaalustaks oma majandus- ja sotsiaalpoliitikat, et need üksteist toetaksid, ning võitleks varasemast enam vaesuse ja sotsiaalse marginaliseerumise vastu.

4. Euroopa Liit vajab enam avatust

EL vajab poliitikat, mis jätaks avatuks elu võimalused tulevastele põlvedele. See käib mitte ainult keskkonna- ja arengupoliitika, vaid kõigi poliitikavaldkondade kohta. Euroopa demograafilist arengut silmas pidades on selleks vajalikud uued pere- ja tööelu ühildamise ning põlvkondadevahelise suhtlemise vormid.

Vaeste riikide suhtes on EL ühelt poolt üks suuremaid arendustöö toetajaid, samas aitab ta aga oma turgude sulgemise ja majanduspoliitikaga kaasa majandusliku ebavõrdsuse ja vaesuse tekkimisele maailmas.

Euroopa evangeelsed kirikud soovivad sellist Euroopa Liitu, mis ei sulgeks end välismaailma eest, vaid aitaks tänapäeva globaliseerumisprotsessis kaasa rahule ja õiglusele maailmas, näiteks Euroopa piirialadel, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas.

5. Euroopa Liit vajab kandvat kultuurilist identiteeti

Euroopa Liit võib edendada rahu, vabadust ja heaolu üksnes siis, kui saab toetuda inimeste ühistele väärtustele. Kristlik usk on üks neid juuri, mis on Euroopas välja kujunenud ja mis edasi kujuneb.

Usulisest vabadusliikumisest välja kasvanud reformatsioonikirikute jaoks kuulub selle juurde vastutustundlik ümberkäimine vabadusega. Kirikud toetavad dialoogi erinevate religioonide ja kultuuride vahel, nagu ka dialoogi usutunnistuseta inimestega.

«Ühtsus, leppides erinevustega» – on evangeelsete kirikute panus Euroopa tulevikku.

Euroopa kirikud on Charta Oecumenica’s kohustunud edendama Euroopa kontinendi ühendamist. Kirikud võivad sellele kaasa aidata oma erilise seotuse kaudu paikade ja inimestega. Selle juurde kuulub eriline hool vähemuste ja ühiskonna äärerühmade eest. Evangeelsed kirikud peavad oma reformatoorse kompetentsi osaks kritiseerida institutsioone, mis on inimestest liialt kaugenenud.

Evangeelsed kirikud võivad tutvustada Euroopale mudelit «Ühtsus, leppides erinevustega». Sajanditepikkuse tõrjumiste ja kõrvalelükkamiste ajaloo käigus on kirik leidnud leppimise tee. Sel teel saadud kogemusi saavad ja tahavad evangeelsed kirikud kasutada Euroopa tuleviku hüvanguks.

Viin, 20. märts 2007

EKOE presiidiumi nimel on alla kirjutanud

Thomas Wipf,

,

nõukogu president, Bern

Dr Stephanie Dietrich,

,

ülemkirikunõunik, Oslo

Prof Michael Beintker, 

Münster

Tõlkinud

Kersti Rist

Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas kuulub 105 Euroopa kirikut (sealhulgas viis Lõuna-Ameerika kirikut, mis on välja kasvanud kunagistest sisserännanute kirikutest). Luterlikud, reformeeritud, uniaadi-, metodistlikud ja hussiitlikud kirikud võimaldavad üksteisele armulauaosadust, olles liitunud Leuenbergi Konkordiaga, mis pärineb aastast 1973.

Vt. ka Täpsustus