Rege rauta suvel

See rahvatarkus kutsub ette valmistama möödapääsmatuid olukordi ja ülesandeid. 31. oktoobrist 28. veebruarini toimuvad kirikukogu otsusel meie kogudustes nõukogu ja juhatuse valimised. Kas on põhjust juba praegu sellele mõelda?
Luterlik kirik on tahtnud end pidada rahvakirikuks. See tähendab, et võimalikult paljud koguduse liikmed aitavad korraldada koguduse elu ja palvetavad selle eest. Laske endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks, ütleb 1. Peetruse kiri. Kui tahame,et täiskogu koosolekust  võtaks osa võimalikult palju koguduse liikmeid, on oluline aegsasti valimistest ja nende tähtsusest kõnelda.
Maksab meenutada, et täiskogusse kuuluvad kõik leeris käinud koguduse liikmed, kes eelmisel või käesoleval aastal on käinud armulaual ja tasunud liikmemaksu. Tutvustamist vajavad ka EELK uuendatud põhikirjas leiduvad erisused võrreldes valimiste senise korraga.
Suuremaid muutusi on, et täiskogul on õigus jätta konsistooriumi loal koguduse nõukogu valimata. Siis täidab täiskogu koguduse nõukogu ülesandeid. Praegused nõukogud võiksid arutleda, kas taolist sammu astuda või ei. Ühelt poolt kaob ideaalis aktiivne ja vastutusteadlik koguduse rühm ja muutub anonüümsemaks inimeste ring, kelle ees juhatus aru annab. Teisalt annab see, eriti väiksematele kogudustele, võimaluse vältida liigset bürokraatiat ja kutsub kõiki täiskogu liikmeid suuremale vastutustundlikkusele.
Uus on nõue, et juhatuse liikmeid, keda nõukogu enda keskelt valib, ei tohi olla rohkem kui üks kolmandik nõukogusse valitud liikmetest. See tähendab, et mõelda tuleb juhatuse ja nõukogu liikmete õigele vahekorrale. Suuremaid võimalusi annab säte, et juhatuse esimehe (vajadusel aseesimehe) peab nõukogu valima enda liikmete hulgast. Juhatuse teisteks liikmeteks saavad olla ka need, kes kuuluvad vaid täiskogusse.
Kuidas leida õiged inimesed, keda seada kandidaatideks? See on keerukas ja aeganõudev küsimus. Otsused ei sünni paugupealt. Kindlasti on õige aeg algatada koguduses arutelu uute juhtorganite koosseisu üle. Usun, et paljud senised tublid nõukogu ja juhatuse liikmed on valmis jätkama järgmises koosseisus. Samas on vaja nimekirja täiendada ja anda võimalus uutele inimestele. Õige oleks koguduse nimekiri üle vaadata selle pilguga, kellelt paluda nõusolekut kandideerimiseks. Eestlane on tagasihoidlik. Ta ei tule end ise pakkuma. Samas võib mõnest argielus tegusast inimesest, kes tundub koguduses olevat passiivne, saada valituna oluline tugi koguduse töös. Juhtorganite moodustamine on ju ühtaegu koguduse aktiivi ja seega tuleviku kujundamine.
Seades majanduslikke prioriteete, ei tohi unustada, et juhtorganid tegutsevad vaimuliku elu arendamise heaks ja on õpetaja abiliseks. Raske on seda eesmärki täita, kui nõukogu ja juhatuse liikmete usuline innukus ei leia tähelepanu ega toetust. Kaks asja, vaimulik kasv ja asjatundlikus, loovad eelduse tubliks meeskonnatööks.
Enne valimisi peaks võimalikud kandidaadid kurssi viima koguduseelu majanduslike ja vaimulike probleemidega. Võimalik on korraldada kohtumisi senise juhatusega, anda tutvumiseks kirikuseadusi, pidada teemakohaseid piiblitunde. Küllap on veel kättesaadav 1997. a ilmunud artiklikogumik «Valitud esindama ja otsustama. Abiks usaldusisikule».
Nimetatud väljaande sissejuhatavas artiklis ütleb peapiiskop Jaan Kiivit: «On vaja neid, kes julgevad vastutust enda peale võtta, õigeid otsuseid langetada, häid asju algatada ja oma õlga alla pannes ellu viia. Ükskõikseid, tuimi, kõrvalseisjaid, neid, kes jäävad pealtvaatajana ootama, kas ja mis teised teevad, võiks olla palju vähem.» Valimiste-eelne aeg on hea võimalus teadvustada kristlastele nende ülesannet kaasinimeste keskel, nende vastutust koguduse ja kiriku ees. Samas on see suur eesõigus ja au kasutada oma talente mitte üksnes maailma ja ajaliku elu, vaid jumalariigi heaks.
Kui alustada ettevalmistustega praegu, ei kujune valimisperiood väsitavaks murede ajaks, vaid rõõmsaks lõikuseajaks. Võime siis oma kogudused ja kiriku usaldada nende juhtida, keda on kaalutud ja leitud sobilikud olevat.
Andres Põder, assessor