Kirikukogu hääletab põhikirja
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 28. aprill 2004 Nr 16 /
27.-28. aprillini on Tallinnas Usuteaduse Instituudis EELK XXVI Kirikukogu 7. istungjärk, kus läheb lõpphääletusele EELK uus põhikiri.
Kirikukogu algas jumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, teenisid Tallinna praostkonna vaimulikud.
Istungjärgu esimesel päeval tegi peapiiskop Jaan Kiivit olukorrast kirikus ettekande, kus ta andis ülevaate kogudustes ja praostkondades toimunust. Istungjärgul kinnitab Kirikukogu kirikute ja koguduste seadusest tulenevad EELK seadlused, millega kiriku mitme allorganisatsiooni tegevus iseseisvate juriidiliste isikutena lõpetatakse.
Langetada otsus
Peateema on kahtlemata EELK uus põhikiri, käesoleva istungjärgu plaani kohaselt võetakse see vastu, kuid enne vastuvõtmist peab Kirikukogu langetama põhimõttelise otsuse, milliseks kujuneb lõplikult EELK uus juhtimisstruktuur. Kas kirik saab endale kantsleri või jätkub olukord, kus ainsaks kirikujuhiks, kes pidevalt majas viibib, on peapiiskop, kellele langeb põhjendamatu koormus?
Samuti peab vastu võetama põhikirja rakendusseadus, mis reguleerib EELK põhikirja rakendamist, kiriku siseelu reegleid ja asjaajamiskorda, kuni kirikus kehtivad õigusaktid on viidud põhikirjaga vastavusse.
Rõhuda loogilisusele
Eesti Kirik küsis Kirikukogu liikmetelt, missuguste ootustega tullakse käesolevale istungjärgule.
Jurist Priit Kama, justiitsministeeriumi asekantsler:
Tulen ootusega, et EELK uus põhikiri vastu võetakse. Et lepitaks majandusnõukogu ja põhikirjakomisjoni poolt välja töötatud juhtimismudeli kompromisslahendusega. Põhikiri on alusdokument, mis iseenesest ei taga veel kiriku paremat toimimist, kuid loob selleks eeldused.
Praost Veiko Vihuri, põhikirja eelnõu üks väljatöötajatest:
Minu soov on, et Kirikukogu suudaks oma korralisel kevadistungjärgul uue põhikirja ja samuti selle rakendusseaduse vastu võtta. Põhikiri on paratamatult kompromiss erinevate arusaamade vahel kirikust ja selle organisatsioonilisest korraldusest. Loodan väga, et põhikirja lõplik tekst ei jää kandma juhuslike hääletuste pitserit, vaid oleks nii- või teistsuguse lahenduse juures ometi selge, loogiline ja teoloogiliselt korrektne.
Urmas Paju
