Koolirahva toob kokku soov õpetada ja õppida

(Tervituskiri koolirahvale teadmistepäevaks 1. septembril)

/ Autor: / Rubriik: Arvamus, Arvamus / Number:  /

Tehisintellekti loodud pilt.

Armsad haridus- ja koolisõbrad!

Esimesel septembril täituvad Eestimaa koolimajad pärast suvist vaikelu taas vilka saginaga. Koridorides kostavad sammud ja laste hääled, klassiruumides avatakse õpikud ja lülitatakse sisse arvutid ning tahvlitele ilmuvad esimesed tähed, arvud ja ülesanded.

Mõne lapse jaoks on üle kooliläve astumine samm uude maailma, teisele tähendab algav õppeaasta viimast kooliaastat koos seniste koolikaaslaste, õpetajate ja tuttava koolimajaga. Kogu koolirahvast ühendab soov õppida või õpetada ja võtta ette paeluv teekond tundmatusest uute teadmiste juurde.

Omandatud teadmistest saab aga elumuutev tarkus alles siis, kui hakkame õpitut kasutama ligimese, ühiskonna ja kogu loodu teenimiseks.

Vana Testamendi prohvet Hesekiel näeb ühes oma nägemuses Jumala kojast välja voolavat allikat, mis muutub üha sügavamaks jõeks ning toob elu kõikjale, kuhu jõuab. Hesekiel kirjutab: „Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu need jõed iganes tulevad, virguvad ellu.“ (Hs 47:9)

Tänavu kannab 1. septembril algav looduhoiukuu just selle Hesekieli nägemuse järgi teemat „Elav vesi“. Allikast lakkamatult välja voolav elav vesi on alati karge ja värske. Nõndasamuti on teadmistega. Omandatud teadmistest saab aga elumuutev tarkus alles siis, kui hakkame õpitut kasutama ligimese, ühiskonna ja kogu loodu teenimiseks.

Hea haridus ei muuda inimest ainult targemaks, vaid õpetab teda ka märkama teisi, hoolima ümbritsevast ja vastutama oma tegude ja otsuste eest. Teadmised, mida aga kogume üksnes isikliku edu ja saavutuste tarvis, võivad muutuda seisvaks veeks, mis kaotab oma värskuse.

Me elame ajastul, mil teadmisi ja uut teavet on meie ümber enam kui üks inimene suudab kogu elu jooksul omandada. Seda olulisemaks muutub oskus eristada tõde valest, olulist tähtsusetust ja tegelikke teadmisi juhuslikest arvamustest. Kool ei saa iialgi pakkuda vastuseid kõigile küsimustele, küll aga saab kool õpetada uut põlvkonda küsimusi sõnastama, vastuseid ise otsima ja oma teadmisi vastutustundlikult kasutama.

Soovin, et algaval õppeaastal oleksid kõik meie koolid algkoolist kõrgkoolini elava vee allikad, kus teadmised muutuvad tarkuseks, ligimese teenimiseks ja loodu eest hoole kandmiseks.

Selleks vajame häid õpetajaid, kelle ülesanne on äratada teadmistejanu. Vajame uudishimulikke õpilasi, kes ei õpi ainult hinde pärast, vaid tahavad mõista maailma ja iseennast. Vajame vanemaid, kes usaldavad ja toetavad nii oma lapsi kui ka nende õpetajaid. Me kõik oleme ühe ja sama teadmistejõe ääres – ühel hetkel õppijad, teisel õpetajad, vahel küsijad ja vahel vastuste andjad.

Soovin, et algaval õppeaastal oleksid kõik meie koolid algkoolist kõrgkoolini elava vee allikad, kus teadmised muutuvad tarkuseks, ligimese teenimiseks ja loodu eest hoole kandmiseks.

Õnnistatud teadmistepäeva ning viljakat uut õppe- ja haridusaastat kogu koolirahvale!

Urmas Viilma

peapiiskop