Vali reisisihiks Marimaa
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 3. september 2003 Nr 35 /
Kui tunned, et aastatega on heaoluriikidesse reisimine igavaks muutunud, soovitan minna vaatama, milline on praegune elu teispool idapiiri, endisel «kodumaal».
On kindlasti huvitav tutvuda idapoolsete soomeugrilastega ja vaadata, kuidas nemad elavad.
Marimaa, 1992. aastast ametliku nimega Mari Eli Vabariik (el tähendab tõlkes «maa») asub Volga jõe keskjooksul ning kuulub Venemaa Föderatsiooni. Marimaa naabriteks on läänes Nižni Novgorodi oblast, põhjas Vjatka oblast, idas Tatarstan ja lõunas Tšuvaššia. Marimaa pindala on umbes pool Eesti pindalast (23 200 km2).
Säilinud rahvustunne
Marilased jagunevad kolme rühma: niidumarid Volga vasakul ehk põhjakaldal, mäemarid Volga paremal ehk lõunakaldal ning idamarid, kes asuvad peamiselt Baškortostanis, Tatarstanis, Sverdlovski ja Permi oblastis. Nende esimeseks silmatorkavaks omapäraks on tänini säilinud muistne paganlik usk.
Üldse on marid Euroopa viimane maausku rahvas, kes toimetavad riitusi ligi kolmesajas säilinud hiies. Nii nagu marid jagunevad rühmadesse, on ka kirjakeeli kaks: mäe- ja niidumari. Mõlemad kirjakeeled on vene keele kõrval Mari Eli Vabariigi riigikeelteks.
Nõukogude võim toetas kahe kirjakeele rööparengut, lootes nii soodustada venestamist. Õnneks on maridel keeleerinevuste kiuste säilinud ühine rahvustunne. Nii võib võrrelda mäemarisid meie võrukestega, kes elavad samuti mägisel äärealal, armastavad oma keelt ja meelt, kuid saavad hästi läbi rahvuskaaslastega pealinna kandist.
Paraku jäi kohapeal siiski kõrvu vene keele ainukasutamine nii maride suhtluses mitte-maridega kui omavahel. Siiski õpetatakse võimaluste piires mari keelt koolis ja lasteaias. Ka ülikooli pääseb marikeelsete eksamitega, kuigi juurde tuleb sooritada vene keele eksam.
On ehk huvitav teada, et mari ja eesti keeles leidub küllaltki palju ühisjooni nii sõnavara kui grammatika osas. Näiteks mõni sõna. Üks on mari keeles ik, kaks kok, viis vich, lumi lum, tuli tul, puu pu ning jalg jol.
Registreeru miilitsajaoskonnas
Marimaa pealinn on Joškar-Ola («punane» või «kaunis linn»). Sealsed tänavanimed kõnelevad kohapeal valitsevast meelelaadist paljugi: 1. mai, Kommunistide, Komsomoli, Karl Marxi, Masinaehitajate tänav ning Lenini prospekt. On ka kultuuritegelaste-kirjanike nimelisi uulitsaid, kuigi vähe, näiteks Puškini, Tolstoi ja Tšavaini – mari kuulsaima kirjaniku tänav.
Ahjaa, peaaegu unustasin, et Marimaale sattudes tuleb arvestada esmalt sellega, et pass tuleb viia miilitsajaoskonda registreerimiseks, kui ollakse kohapeal vähemalt kolm päeva (v.a nädalavahetus). Sestap ei ole turistil võimalik kohalikus pangas valuutat vahetada, sest selle operatsiooni sooritamiseks on vaja passi. Teisalt tuleb olla valmis selleks, et kogu linnas puudub soe vesi.
Üleüldine külalislahkus
Kui Marimaal õnnestub lisaks pealinnale külastada ka kohalikke külasid, saab omaette elamuse küla piirile vastu tulnud rahvariietes maridest, kes laulu ja tantsu saatel tervitavad saabujaid pliinide ning kaljaga. Tähelepanuväärsed on ka kohalikud külateed: pool teest on asfalteeritud, pool mitte (liivatee).
Kuigi majanduslik olukord Marimaal on halb (suur tööpuudus, ressursside vähesus), on maride külalislahkus imeline. Aastaid on nad kannatanud tööpuudust, vaesust, kuid külalistele antakse pea kõik hinge tagant ära.
Erle Iher
Marimaale sõidu hind jääb nelja tuhande krooni ringi. Hinna sisse mahub viisa, tervisekindlustus, edasi-tagasi rongisõit Joškar-Olasse koos ümberistumisega Moskvas. Venemaale sõitmisel tuleb arvestada, et ühed hinnad on Venemaa kodanikele, teised, kümme korda kõrgemad, välismaalastele.