Taas tuleb otsustada
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Juhtkiri / Number: 13. august 2003 Nr 32 /
Veel kuu ja siis peab igaüks meist andma oma seisukoha Eesti tuleviku osas, kas astuda Euroopa Liidu koosseisu või jääda väljapoole. Otsustus on seotud vastutusega. Alati on suur kiusatus säilitada olemasolev. See tundub olevat kindlam ja reaalsem. Kõik uus on oletatav ja riskantsem.
Ilmselt on meie rahva tuleviku kindlustamiseks tähtsad kaks asja: iseseisvus ja koostöö. Koostöös peab arvestama osapoolte seisukohti ja iseseisvana tuleb koostöö huvides teha alati vajalikke kompromisse. Positiivses koostöös ei ole oma vabaduse piiramisega ilmselt kaotajaid. Ühiselt pigem võidetakse. Kui kujutada aga Euroopa Liitu ebaõiglase organisatsioonina, siis oleks liidust väljapoole jääva väikeriigi kahju suurem.
Kristlastena ei ole meil ilmselt õigust mõelda ainult sellele, millist kasu me liitumise korral saame. Pigem tuleks mõelda sellele, mida on meil Euroopale anda. Viibinud kaheksa kuud kodumaast eemal, olen sügavalt veendunud, et omame selliseid rikkusi, mida praegune maailm väga vajab.
Kristliku kiriku töö ei ole kunagi olnud teenida vaid oma kogudust või oma rahvast. Kiriku missioon haarab kõiki rahvaid. Kiriku töös võib tulla uusi raskusi, kuid tuleb ka uusi võimalusi. Seda viimast oleme oma kirikus viimase 10 aasta jooksul kogenud.
Usuline vabadus ja lai töövõimalus muutsid kiriku töö palju komplitseeritumaks, samas avanesid kirikule võimalused, millest nõukogude süsteemi piiratuses ei osanud undki näha. Kristlase süda on avar. Sellise avatuse ja avarusega tuleks asuda ka nende otsuste juurde, mis puudutavad ühinemist Euroopa Liiduga.
Hoidku Jumal meid mõtlemast vaid sellele, kuidas minul parem on. Selline inimene ei anneta ühtegi senti kirikule ega aita oma ligimest. Jeesus ütles kord: kes oma elu armastab, see kaotab selle. Liigselt enese heaolu kindlustades ja otsust langetades vaid sellele mõeldes on oht kõik kaotada.
Olgu ka selle otsuse langetamisel meie suunajaks armastus.
Joel Luhamets, assessor
