Muusikaelu 80 aastat tagasi 2. osa

(Algus EK nr 48, 1.12.201)

Kogudused pidasid ümmargust aastapäeva
Tallinna Kaarli kirik tähistas 21. detsembril 60. aastapäeva. Pidulikust jumalateenistusest võtsid osa kõik koguduse õpetajad, organistid, koorid ja muidugi kogudus ise.
Viimase kümne aasta jooksul oli korrastatud kiriku ümbrus, sisse seatud keskküte, ette pandud topeltaknad, tehtud siseremont, ehitatud uus orel, ostetud uus vanadekoduhoone Magdaleena tn 6 koos suure ilusa aiaga. Ehitamist ootas kogudusemaja. 60 aastat tagasi oli koguduses 556 hinge, nüüd 50 000. «Jumal andku Kaarli kirikule ja kogudusele ka edaspidi oma heldet ja rohket õnnistust,» soovis õpetaja A. Sommer.
Ülikooli kogudus sai 75aastaseks. Kogudus kasvas välja nn akadeemilistest jumalateenistustest, mida oli peetud Tartu Jaanis, Maarjas ja mujalgi. Omaette koguduse loomise teene kuulub prof dr Arnold Christianile. Sellesse pidid kuuluma ülikooli liikmete perekonnad. 1856. aastal pandi nurgakivi uuele kirikule endise Rootsi Maarja kiriku varemete kohal. 1860 asuski kogudus sinna. 1877 ehitati pastoraat. Jumalateenistused toimusid esialgu saksa keeles. 1921 pandi alus eesti pihtkonnale, mille etteotsa sai H. B. Rahamägi. Kasutusel oli juba kolmas orel, tegutses lauluseltsi Cantate Domino segakoor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel, lastekoor Hugo Pärna taktikepi all ja pasunakoor kolonel S. Pindingi hoole all.
8.–12. detsembrini oli Tartu Peetri kirikus evangelisatsiooni nädal. Ettevõtmine aitas süvendada Kristuse tulemisaja mõtet, olles seega ettevalmistuseks jõuludele. Evangelisatsiooni pidas õpetaja Hansson Lääne-Nigulast. Peetri kirik oli igal õhtul rahvast täis.
Tapa Jakobi koguduse noorte ühing tegutses elavalt. 13. detsembri õhtune jumalateenistus juhatas sisse noorte päeva, mis jätkus järgmisel päeval piduliku jumalateenistusega. Jutlustas õpetaja Sternfeldt. Pärast jumalateenistust oli Tapa Noorsoo Kasvatuse Seltsi saalis kontsert-äratuskoosolek, kus teiste seas astus üles soomusrongide rügemendi puhkpilliorkester, kes ka lauludele kaasa mängis. Soomusrongide orkester käis 11. detsembril ka Valgas mängimas, kus piduliku jumalateenistusega tähistati rügemendi 12. aastapäeva. Sel puhul oli Valka sõitnud rügemendi kogu isikkoosseis.
Jõulurõõmu jagus kõigile
Tallinna Jaani noortekogudus korraldas kiriku vanadekodus perekonnaõhtu-jõulupuu, kus jagati kogutud andeid. Muusikat tegid solistid ja meeskvartett. Eesti Kristlik Üliõpilasühing ja Jaani noortekogudus korraldasid ühise jumalateenistuse Tallinna Jaanis. Jaani kogudus organiseeris evangeelses palvemajas ka rohket osavõttu leidnud lastevanemate õhtu, kus lapsed esinesid muusikaliste ettekannetega. Sissetulek läks laste jõulupuu heaks. 
Jõulud möödusid rahulikult. Just I jõulupühaks sadas maha paks lumekord ja pakane oli õige vali, kuid see ei takistanud rahval rohkel arvul kirikusse minemast. Eriti jõuluõhtul, kus peeti kaks jumalateenistust, olid kirikud rahvast puupüsti täis. «Üle kirikute ja rahva hõljus nagu rahuingel, süvenenud ja pühalikus meeleolus, mis jättis hea mulje,» kirjutas Eesti Kirik.
Ameerika Punane Rist oli saatnud eesti lastele 2000 kingituspakki. Välisminister Jaan Lattik korraldas 800 kr maksnud jõulupuu Tallinna kehvematele lastele. Vana-aastaõhtu koosviibimine ministeeriumis aga jäeti seetõttu rahapuudusel ära. 
Endiselt jälgiti, et jõulurõõmu saaksid ka ühiskonna vaesemad kihid. Õpetaja Sommer pidas jõulujumalateenistuse pimedatele, Juhkentali vanadekodu asukatele, keskhaigla ravialustele, Kaarli koguduse vaeslastele. Kaarli vanadekodusse viis jõulumeeleolu õpetaja Stokholm. Tänu teenis Tööliste Ühingu orkester, kes oma ilusa jõululaulude kaasmänguga vanakesi rõõmustas.  Jaani õpetaja Hasselblatt käis linnamisjoni laulukooriga tiisikushaiglas, praost A. Kapp pidas jumalateenistuse langenud tütarlaste haiglas jne. Ka vanglad avasid oma uksed jõululapsukesele. Valga vanglas esinesid vangide laulukoor ja keelpilliorkester hr Rosenbergi juhatusel.
Aasta oli läbi saanud. Ega see kerge olnud. «Majandusliku kriisi tont halvab sel määral meie elu, nagu keegi seda ei võinud ette näha. Ta ei anna tunda ennast ainult riiklikus, seltskondlikus ja eraelus, vaid meie rahvakirikki ning kirikule lähedal seisvad organisatsioonid on olnud sunnitud paljugi jätma teostamata, mis oli kavatsetud ja ette nähtud,» kirjutas J. Aunver. Loetelu oli kurb. Kirikukirjastust ei olnud enam, koguduste kindlustusselts lõpetas aasta puudujäägiga, koguduste pankki polnud enam kirikuinimeste käes, ka ajaleht Eesti Kirik sai tunda majanduslikke raskusi.
Kuid oli sedagi, mille üle rõõmustada. Edu oli märgata usulis-vaimsel tööpõllul, vilja oli kandnud noorsootöö, elevust vaimuliku muusika valda tõi kirikumuusika kongress. Mitmel pool korraldatud koraalipühad andsid tunnistust heast tahtest ja armastusest vaimuliku muusika vastu.
(Lõpp.)
Mati Märtin