Keisrile ja Jumalale
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 8. jaanuar 2003 Nr 1 /
Jõulud ja aastavahetus jäävad kalendriliselt lähestikku ning kujunevad reaalses elus sageli ühtseks pikaks pühadeajaks.
Kuna jõulud on kommertsi jõulisest pealetungist hoolimata ikkagi veel Jumalaga seotud, siis tundub paljudele, et Jumal on oma osa kätte saanud ning tasakaalu mõttes peaks aastavahetusel usulisi asju vältima. Tahtmatult meenub Jeesuse vastus meestele, kes teda küsimusega keisrile maksumaksmise vajadusest kimbatusse tahtsid ajada: «Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile ja Jumalale, mis kuulub Jumalale» (Lk 20:24). Ehkki see lause on öeldud kindlas situatsioonis, on hiljem seda piiblikohta sageli tsiteeritud, kui pärast vaimulikku tseremooniat minnakse pidutsema või mõnel muul viisil ilmalikku ellu sukeldutakse. Seda võib vaadelda tasakaaluotsinguna vaimuliku ja ilmaliku sfääri vahel.
Niisugust võibolla alateadlikku tasakaaluotsingut võis täheldada näiteks vana-aasta õhtuses telekavas, kus tänavu ei olnud ühtegi vaimulikku saadet. On siis usulised asjad jõulupühade möödudes nii tähtsusetuks muutunud, et need saatekavast välja jäävad? Korra oleks võinud kellegi talaar või alba ekraanil siiski vilksatada.
Samas pole keisrile või Jumalale panustamisel tihti sugugi mitte lihtne vahet teha. Näiteks ETV juht Ilmar Raag kinnitas möödunud nädala Arteris, et massimaitsele orienteeritud Disney korporatsiooni filmid kultiveerivad kristlikke väärtusi. Nende liiga jõulise müügikampaania tulemuseks on aga anarhistlik looming, mis kristlikele hüüdlausetele tugineva kommertsloomingu tagamaid peaks paljastama. Raag kinnitab, et nõukogude silmakirjalikkuselt oleme üle läinud lääne silmakirjalikkusele.
Küllap on Ilmar Raagi ütluses palju valusat tõtt. Peaks ju kristlusele olema loomuses võidelda silmakirjalikkusega, mille vastu ka Jeesus tihti sõna võttis. Kindlasti on ka kristlike elementidega ehitud massikultuuri ilmingud enam keisrile (ärile) kui Jumalale pühendatud nähtused.
Seevastu teisel jõulupühal teleekraanile jõudnud Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice’i legendaarse rokkooperi «Jeesus Kristus Superstaar» filmiversiooni lahterdaksin Raagist lähtuvalt pigem silmakirjalikkust paljastavasse anarhismi. Kindlasti oleks vajalik selliseid saateid teleekraanile ka aastavahetusel. Siis võime öelda, et telemeedia on keisrile maksmise kõrval pisut ka Jumalale annetanud.
Toomas Jürgenstein
