Entsüklopeedia eksitus
/ Autor: Toomas Jürgenstein / Rubriik: Kolumn / Number: 24. mai 2006 Nr 23 /
Üldiselt on Eesti inimesele entsüklopeedia andmed siiani autoriteediks. Soliidses köites ENE (Eesti nõukogude entsüklopeedia) või hilisem EE (Eesti entsüklopeedia) seisab ka täna paljudes raamaturiiulites aukohal. Mäletan lapsepõlvest, millise hoolega võeti selle raamatu köiteid riiulist ja vaidlusalustes küsimustes toetuti sealsetele andmetele.
Viimasel ajal panen tähele, et meedias ringleb rohkesti väiteid, nagu oleks 1923. aasta rahvahääletusel usuõpetuse küsimuses hääletatud aine vabatahtlikkuse ja kohustuslikkuse üle ning vastandusid kohustuslikkust pooldavad saksa soost klerikaalid ning vabameelsed eesti soost haritlased. Enam-vähem niisugust väärtõlgendus esindab ka 1998. aastal välja antud «Eesti entsüklopeedia» (10. kd, lk 92 ): «Pahempoolsete ja klerikalismivastaste pol. jõudude survel korraldati Eesti Vabariigis 1923 u-e küsimuses rahvahääletus, mis otsustas jätta u-e koolidele sunduslikuks, kuid õpilastele vabatahtlikuks õppeaineks.»
Tegelikkuses oli asi vastupidi: rahvahääletuse algatasid kirikusõbralikud poliitilised jõud, usuõpetuse pooldajate hulka kuulusid parempoolsed Kristlik Rahvaerakond, põllumeeste kogud ja Rahvaerakond. Tõeliseks põhjuseks oli 1920. aastal vastu võetud «Avalike algkoolide seadus», mille kohaselt oli algkool «emakeelne, ilma usuõpetuseta ja maksuta». Kuna õppeainete loetelu juurde kuulus lisandus, et «valitavate ja mittesunduslike õppeainete hulka, mille kulud katab kooli ülevalpidaja, ei kuulu usuõpetus», muutus usuõpetuse õpetamine koolides praktiliselt võimatuks.
Rahvahääletuse taga oli seadusemuudatuse ettepanek, milles oli kirjas:
1) seadusest võetakse välja sõnastus «ilma usuõpetuseta»;
2) usuõpetus lisatakse koolis õpetatavate ainete hulka;
3) usuõpetuse õpetamine ja õppimine on vabatahtlik.
Rahvahääletusel sai hääletada selle seadusemuudatuse ettepaneku poolt või vastu. Tulemuseks oli, et ligi 72% hääletas seadusemuudatuse poolt. Küsimus ei olnud seega usuõpetuse kohustuslikkuses või vabatahtlikkuses, vaid võimaluses seda ainet üleüldse õpetada.
Ma pole kindel, kas entsüklopeedia eksitus on meedias ringleva väärinfo peamiseks allikaks. Küll aga näitab see vajadust kontrollida üle ka autoriteetsetest allikatest võetud andmeid.
Toomas Jürgenstein
