Kristlik raamatupood on end tõestanud

Märtsi esimesel nädalavahetusel oli Tartu Pauluse kogudusel rõõmupäev, sest tähistati kümme aastat tagasi avatud raamatupoe sünnipäeva. Pood on oma vajalikkust tõestanud ja püsima jäänud.

Viimased kuus aastat poodi juhatanud Merike Uudam ütleb, et pidupäeval tõi rahvas talle ja poe ainukesele müüjale Merike Tammele tänutäheks lilli ja kommi. «Kui poodi poleks, oleks see suur puudus kristlikus elus. Pood on küll väike, aga tööd on siin väga palju ja seda tuleb teha armastusega,» ütleb ta.
Müüja Merike Tamm on õnnelik, et on kaheksa tööaasta jooksul klientide toel vaimselt kasvanud, ja tunnistab, et vahel tuleb ka ostjate hingehädad ära kuulata ja aidata lahendust leida. Mõlemat naist aga üllatavad kliendid, kes otsivad aasta läbi teistele kingitusi, kuidas nad elavad teistele inimestele. «See on tore, et rahvas kingib raamatuid,» rõõmustavad mõlemad Merikesed.
Veel kinnitab juhataja, et kaupluse igapäevased külastajad on ajaga tuttavaks saanud. Aga nädalas korra tuleb ikka ette, et keegi astub siia poodi sisse esimest korda. Kõige suurem rõõm on tema jaoks tänulikud ostjad. Ja juhataja ise ei jäta tänamata poe algatajat ja «mootorit», koguduse õpetajat Joel Luhametsa müügil oleva valiku eest, mis «on tehtud õige tunnetusega».

Minevaim kaup on Piibel
Õpetaja Luhamets ütleb, et mõte taolisest poest tekkis tal juba Põltsamaal teenimise ajal, ent aeg ja koht polnud tookord veel küps. Eeskuju sai ta Poolast, kus sarnaseid kristlikku atribuutikat müüvaid poode on mõnes paigas 10–15 kõrvuti.
Olulisemaks muust pakutavast kaubast kiriku kõrvalhoones avatud poes peab õpetaja kristlikku kirjandust. Ta meenutab, et poe alguspäevil sõlmis ta piibliseltsiga lepingu, mille alusel on tegu seltsi Lõuna-Eesti esindusega, ja pühakirju müüakse ühtse hinnaga. Piiblid ongi tänini suurim müügiartikkel. 
Popkultuuri vahendusel on õpetaja sõnul moodi läinud palvehelmed, mida põhiliselt kantakse kaelas. Mõeldud on need regulaarse palveelu jaoks, aga esialgu kasutatakse neid ehteasjana.
Palju on poes müügil kristliku kujundusega kaarte, küünlaid, riste, armulauariistu ja muud kristlikus elus vajaminevat. Pood varustabki kogu EELKd armulaualeibadega. Õpetaja teab, et Poolas müüb üks firma ainult armulaualeibasid. Need on väga erineva väljanägemisega, aga siia müüki sellist valikut ei tooda.
Kirikulised, kel on gluteeni talumatus, peaksid Luhametsa sõnul pöörduma oma vaimuliku poole palvega muretseda gluteenivabad oblaadid, mis on pisut kallimad, aga osta võib neid kas või ühekaupa.

Ots otsaga kokku
Õpetaja meenutab, et esimest korda Poolast kaupa tuues tal eriti julgust ei olnud. Vähemalt nii palju mitte, et sellest koguduse juhatusele rääkida. Kaup ostetud isikliku raha eest, et olla kindel: kogudus kahju ei saa. Igasugu naljakatest lugudest, mis kaubareisidel juhtunud, õpetajal puudust ei ole.
Kristliku kauba turg ei ole Eestis suur, ainult raamatute või siis kirikutarvete müügiga ei elaks ära, mõlemaga kaubeldes katab kulud enam-vähem, näitab kogemus. Õpetaja kinnitusel on tehtud palju vabatahtlikku tööd, tänu sellele tullakse ots otsaga kokku.
Sama askeetlikult nagu esimestel kordadel kaupa toomas käies, tegutsetakse ka nüüd. Pühapäeva pärastlõunal istub õpetaja rooli taha, võtab moonakoti ja kellegi kaasa ning 2400 kilomeetri pikkune teekond võib alata. Korduvalt ollakse sõitnud vaid ühe peatusega 14 tundi järjest Częstochowasse välja ja samamoodi tagasi, juba teisipäeva õhtuks. Keskmiselt neli-viis korda aastas, ühtekokku üle poolesaja korra.
Külastatakse kümmekonda partnerit. «Partnerid on sõbraks saanud, lähed nagu koju, usaldus on tekkinud,» ütleb Luhamets. Istumine väsitab rohkem kui juhtimine, võrdleb ta pikka sõitu.
Tuuakse võimalikult odavat kaupa, põhiliselt Poolast hulgiladudest, kus on kohalikku kaupa, aga ka Portugalist, Hispaaniast, Prantsusmaalt jm. Näiteks hindab Luhamets Poola kullatud asjad Itaalia omadest paremaks. Tellida saab ka kataloogidest või kunstnikelt, kuid üldiselt on maailmas kirikutarbed väga kallid, eritöö seda enam. 2007. aastal Tallinna toomkirikus Siberi Evangeelse Luterliku Kiriku piiskopiks pühitsetud Vsevolod Lõtkini karjasekepp on õpetaja Luhametsa muretsetud.
«Ostame sisse sellist kaupa, mis teeb kaupluse ilusamaks ja kujundab poe õhkkonda. Oleme käibemaksukohustuslased, meie poest ostes saab Eesti riik kasu,» innustab õpetaja koguduse poodi külastama. Ja kiidab siinseid töötajaid: «Meie soovid on kõrged, sest pood on nagu hingehoidlik paik, inimeste suhtes peab vastuvõtlik olema. Ja ausus on lõpmatult kallis asi ning see on olnud väga meeldiv.»
Rita Puidet