Juhtimiskonverents – kas minna või mitte minna?

Olen alates Eesti iseseisvumisest töötanud erasektoris ja seetõttu arvasin, et tean, mida tähendab suure koormusega töötada ja kogu aeg hõivatud olla. Viimasel kuuel aastal on mul olnud võimalus erinevate konfessioonide vaimulike tööd lähemalt näha. Ja oh üllatust: vaimulikud on veel rohkem hõivatud!
Ühelt poolt on see tore, viitab ju hõivatus vajadusele selle tegevuse järele. Kuid samas on sellel ka oma varjuküljed. Ilmselt ei kujuta keegi ette sportlast, kes ütleks, et sel aastal on tal nii palju võistlusi, et treeningud tuleb ära jätta: aega ei ole. Ilmselt pole eriti palju kasu ka turvamehest, kes töötab mitme kohaga ja jätab seetõttu treeningud ära.
Kuidas me suhtume töötajasse, kes on kogu aeg nii ülekoormatud, et ei jõua vahepeal protsessides ja toimingutes toimunud uuendusi ära õppida ja kasutab vananenud töömeetodeid?
Ehk on siiski mõttekas ka enesearendamiseks aega planeerida ja uurida, kuidas teised sama ala inimesed ajanappusega toime tulevad.
Selle aasta GLS juhtimiskonverents toimub 9.–10. novembril Tallinnas ja nädal hiljem, 16.–17. novembril Tartus. Mul oli suur rõõm augustis Chicagos selle juhtimiskonverentsi esinejaid kuulamas käia.
Konverentsi läbivaks teemaks oli põlvkondade vahetus, mis tõestab vajadust liidrite arendamise järele. Sellest rääkisid nii 60-le lähenev suure kiriku rajaja ja juht Bill Hybels kui ka 40aastane pastor Craig Groeschel, kes samuti on oma koguduse loonud. Mõlemad on tajunud, kui oluline on järelkasvu kasvatamine, et kirik oleks jätkusuutlik. Sel põhjusel on Bill Hybels ka ellu kutsunud juhtimiskonverentsi, kus kirikute juhid saavad üksteisega oma kogemusi jagada ning lisaks õppida maailma juhtivatelt organisatsioonide nõustamisega tegelevatelt juhtimisteadlastelt ja konsultantidelt.
Pastor Craig Groeschel peatus oma ettekandes sellel, kuidas ta delegeerib õigusi, mitte ülesandeid: delegeerides ülesandeid tekitad järgijaid, delegeerides võimu kasvatad liidreid. Kuigi see, kellele delegeeritakse, valib ise tulemusteni jõudmise viisi ja see viis võib senisest täiesti erineda, peaks siiski olema kokku lepitud väärtused ja printsiibid, mida jätkuvalt oluliseks peetakse ja järgitakse. Rõhutati vastastikuse austamise vajadust, kuid ka vajadust kokkuleppeid järgida ning kokkuleppeid rikkuvate inimeste teenetest loobuda.
Bill Hybels peatus pikemalt prioriteetide seadmisel: kuidas reastada ülesandeid, milliseid ülesandeid ja millal tuleks täita.
Üheks oluliseks teemaks oli organisatsiooni tervis. Terves organisatsioonis ei põle inimesed ülekoormuse tõttu läbi, vaid hoopis edenevad. Inimesed saavad ja tahavad anda endast parima. Maailma ühe populaarseima juhtimiskonsultandi Patrick Lencioni arvates on terves organisatsioonis minimaalselt poliitikaid ja segadust ning valitseb selgus järgmistes küsimustes: milleks me olemas oleme; mis põhjusel midagi tehakse ja kuidas soovitud tulemused kavatsetakse saavutada; mis on praegu kõige tähtsam ja kes seda peab tegema. Samuti käsitles ta küsimust, kuidas ühendada majandusarvestuse küsimusi ja inimeste psühholoogilise heaoluga seonduvat.
Jim Collins, kes ka varem GLSil on esinenud, analüüsis seekord, kuidas eriti rasketel ja ebakindlatel aegadel püsima jääda.
Condoleezza Rice oli hea näide sellest, kuidas ühiskonnas väljapaistval positsioonil olev inimene saab olla hea kristlane ja positiivset sõnumit edastada. Ta leidis, et juht peaks suutma teisi inspireerida ja aitama neil juhtideks saada. Üheks teemaarenduseks oli, kuidas rasketel aegadel optimismi säilitada. Tema tõlgenduses demokraatia vastutus ja vabadus tuleneb vastutuse võtmisest.
Ka haridusteema oli päevakorras. Tuginedes oma tulemuslikule tegevusele New Yorgi Harlemi linnaosas, väitis Geoffrey Canada, et piirkonda saab tundmatuseni muuta, kui hakata lastele andma head haridust. Marc Keilburger Kanadast jagas oma kogemust, kuidas 10- ja 12aastased lapsed algatasid liikumise, mis võimaldab haridust nende riikide ja piirkondade lastele, kus see muidu ei ole kättesaadav: lastelt lastele.
Huvitavaid teemasid on selle aasta konverentsil tõesti palju ja kõiki siin käsitleda ei ole võimalik. Oli nii liigutavaid tunnistusi kui ka näiteks juhiseid keerukate läbirääkimiste pidamiseks. Tahaksin esitada üleskutse sellel konverentsil osalemiseks nii vaimulikele, koguduse kaasteenijatele, ettevõtjatele kui lastevanematele. Et teemavalik on ühelt poolt lai ja samas ka sügav, on kõigil sealt midagi kaasa võtta, et oma tööd tõhusamaks muuta ja sellest rohkem rõõmu tunda.
Kohtumiseni GLSil!

 

 

 

 

Ruth Alas,
EELK Tallinna Jaani koguduse liige, Estonian Business Schooli   juhtimisprofessor ja teadusprorektor