EELK vaimulikud: missioonist tehtud misjon kannab vilja

EELK vaimulike konverentsi korraline istung, mis peeti 22.–23. jaanuarini Läänemaal Roostal ja kus võeti fookusesse misjoni teema, tõi üle Eesti kokku sadakond vaimulikku.

Rooslepa kabel oli täidetud päikesekullast ja vaimulikest, kui organist Lia Salumäe alguslaulu «/…/kutsu meid, sest lõikust palju, pisut lõikajaid!» orelil üles võttis. Konverentsi algusjumalateenistuse viisid läbi Viljandi praostkonna vaimulikud. «Ma päris kindlalt tean, et olite algul kõik paganad,» andis Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Allan Praats jutlusele mõjuka alguse, tunnistades kantslist: «Ma ei ole näinud, kuidas veest saab vein; aga kirikus olen näinud, kuidas usaldamatusest võib usaldus ja vihkamisest armastus saada.» Teenistusel pühitseti ametisse misjonisekretär Sigrid Põld.

Misjon kuulub usu juurde
Avasõnas tuletas peapiiskop Andres Põder meelde, et on käesoleva aasta nimetanud usuaastaks. Ta kinnitas, et konverentsi teema on seotud teema-aastaga: on raske olla kuulutaja, omamata isiklikku tugevat usku. Veel toonitas peapiiskop eneserefleksiooni ja tegevuse planeerimise olulisust. Puudutades kiriku arengukava, nimetas ta selle tuumaks Jeesuse misjonikäsu, millest kõik muu lähtub.
Kuidas mõista misjonit algkristlikus koguduses; millele see tugines, kellest lähtus ja kuidas toimus, sellel peatus oma akadeemilises ettekandes «Algkristliku misjoni mõistatus: mõtlemise, väe ja osaduse otsingul» dr Randar Tasmuth. Kõneldes misjonist kui läkitatute praktikast, tõmbas ta paralleeli: «Täna misjonile mõeldes saame kasutada kristlaskonna minevikku kui varasalve, kust saame hankida kogemusi. Algkogudusel see võimalus puudus. Nad ei küsinud, kellega sarnaneda või millist juhtimiskoolitust kasutada, et edu saavutada.»
Ettekandele järgnenud diskussiooni tõi huvitava suuna õp Tanel Otsa küsimus, kas ei peaks asendama sõna misjon uuega, mis täpsemini edastaks mõiste olemust. Kahtlemata on tegemist tundliku sõnaga, mille semantilised tagamaad on keerulised. Uut sõna pole hõlbus leida, nentis Tasmuth, kinnitades, et ka talle pole meeltmööda ei 700 aasta taguste ristirüütlite ega tänapäeval USAst lähtuvate ukselt uksele liikuvate misjonäride meetod.

Käsukuulutus ei evangeliseeri
Kuulutusest kui elu ja surma küsimusest pidas akadeemilise ettekande Risti koguduse õpetaja teoloogiadoktorant Annika Laats, kelle vaimuliku töö viljad on arvudes mõõdetavad: Risti kogudus on kasvanud tema ametiajal liikmete arvult kolm korda.
Lähtudes oma ettekandes süstemaatilise teoloogia vaatepunktist, nentis Laats, et misjon on avar mõiste, lisades, et kuigi paljude jaoks toob sõna silmade ette rahvakogunemised ja uhked atraktsioonid, saab misjonit teha nii kohvilauas, rongis, sõjaväljal kui ka pühapäevahommikusel jumalateenistusel.
EELKs on misjon elu ja surma küsimus, kinnitas ettekandja, kuna igal aastal jääb kirik paari pisikese maakoguduse liikmete arvu võrra väiksemaks. «Eesmärgiks ei ole täidetud kirikupingid, vaid et inimesed saaks päästetud ja neil oleks igavene elu,» kinnitas Laats, otsides vastust küsimusele, kuidas kõnetada tänapäeva inimest, kellele «kiriku keel» võib võõrastav olla. Näiteks ei pruugi talle süütunne just võõras olla, aga see seostub lähedaste, mitte Jumalaga.
«Käsukuulutusega me inimesi ei evangeliseeri,» on Annika Laats kindel, rõhutades, et «evangeelium on käsu lõpp». Kirik on kutsutud kuulutama nii seespool kui väljaspool müüre, kinnitas õp Laats, tuues esile, et «misjon on pöördumine maailma poole, mida Jumal armastab».

Uus vaimsus – väljakutse kirikule
Religioossete otsijate vajadustest Eestis pidas akadeemilise ettekande dr Lea Altnurme, kes kinnitas, et individuaalne religioossus on alati olemas olnud. Ta nimetas, et inimeste elulised vajadused on olnud erinevatel aegadel samad ning ka tänapäeval näib inimestel olevat soov oma muredele leida lahendusi religioonis: «Kui kannatus on mõtestatud, siis on see talutav.»
«Uus vaimsus» pakub Lea Altnurme hinnangul kirikule siin suurt konkurentsi. Kuidas võiks kirik oma liikmeskonda kasvatada, leidis Altnurme: «Jumalateenistust pole vaja muuta, vaid tuleb tuua juurde uusi töövorme,» leidis ta, nimetades, et erinevad rühmad võiks kiriku kasvamisse olulist panust pakkuda. «Usu usutavus põhineb tänapäeval suuresti enda ja teiste kogemusel,» kinnitas dr Altnurme.
Praktilisest misjonist rääkis Rakvere koguduse õpetaja Tauno Toompuu, kes jagas misjoneerimise evangelisatsiooniks ja reevangelisatsiooniks, kusjuures viimase alla kuulub töö kõigi «leigetega», kes küll on tõotuse andnud, aga selle mingil põhjusel unustanud.

Astu alla rahva hulka
Pidulikku õhtusööki aitas muusikaliselt rikastada EELK misjonikoor Maarja Vardja dirigeerimisel. Lisaks aasta vaimulike teatavakstegemisele (vt lk 1) tutvustati eelmisel aastal ordineeritud vaimulikke (preestrid Tiina Ool, Eha Kraft, Andrus Mõttus ja Georg Glaase ning diakonid Tõnis Tamm ja Kalle Kõiv) ja õnnitleti käesoleva aasta sünnipäevalapsi ning ordinatsioonitähtpäevalisi. Kui nimetati titulaarpraost Eenok Haamerit, kel tänavu möödub ordinatsioonist 50 aastat, tõusis sadakond ametikaaslast, et anda nõnda au ja lugupidamist oma vanemale vaimulikule vennale.
Vaimulikuameti 40. aastapäeva saab tähistada piiskop Einar Soone, kes pidas ka lauakõne, kus ta rõhutas, et kuigi ajad on muutunud ning inimesed on valmis järjest kompaktsemat ning lühemat kuulutust vastu võtma, on kirik ja tema sõnum siiski sama. Ta võttis abiks loodusmehe Fred Jüssi ütlemise: kui tahad näha midagi uut, kõnni mööda vanu radu. Iseloomustades hingekarjase rolli tsiteeris piiskop Anna Haavat:
Astu alla rahva hulka,
õpetaja karjane,
Virus, Võrus, Idas, Läänes
igatsedes ootame.

Väliteenistus taevaväraval
«Öelgem siis meiegi Jaakobi kombel, et Issand on tõesti selles paigas; see pole midagi muud kui Jumala koda ja taeva värav,» juhatas teist päeva alustava jumalateenistuse sisse kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Ta pöördus koguduse poole: «Armsad relvavennad ja -õed Kristuses! Apostel Paulus kinnitab oma kirjas roomlastele meid järgmiste sõnadega: Jumala riik ei ole ju söömine ja joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus. Niisiis, taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks.»
Teenistuse läbiviimine oli usaldatud kaitseväes ja Kaitseliidus teenivatele EELK vaimulikele, kes isekeskis ennast 13. praostkonnaks nimetavad. Keset põhjala talve, kus Looja ise oli lume ja jää sobivaks sakraalsuseks sättinud, olid kaplanid katnud välialtari kõige vajalikuga armulauaga jumalateenistuseks. Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ettepanekul kutsuti kirikupalveks «kooriruumi» misjonärid, et neid õnnistada.
Vaimulike konverents valis ka oma esindajad kirikukogule, kus uues koosseisus esindavad vaimulike konverentsi usuteaduse instituudi õppejõud dr Randar Tasmuth ja Tartu ülikooli õppejõud dr Kaido Soom, asendusliikmed on õpetajad Annika Laats ja Kristjan Luhamets.
Liina Raudvassar

Pildigalerii: