Maarjamaa usklik kolmandik
/ Autor: Vello Salo / Rubriik: Uudis / Number: 8. mai 2013 Nr 21 /
Rahvaloenduse andmeist otsib igaüks muidugi kõigepealt seda, mis just teda isiklikult huvitab. Meie ristirahvana tunneme siis ka loomulikult huvi selle vastu, mida need just meile rõõmustavat pakuvad – ja seda on õnneks õige palju.
Esiteks selgub, et rahva üldine huvi usuküsimuste vastu on kasvanud. Neile vastamine oli teatavasti vabatahtlik, ent kui 2000. a oli vastajaid 92%, leidus 2011. a neid juba 98%.
Teine hea uudis on see, et kristlaste osakaal on kümne aastaga kasvanud. Aastal 2011 tuvastati meid küll arvuliselt vähem (u 10 000), kuid vahepeal on ka kogu rahvastiku arvukus tugevasti kahanenud – tervelt 5,5%, kristlaste arv seevastu ainult 3,2%. Tore, et üle 30 000 meie venelase on leidnud tee ristiusku. Hea uudisena võib tõsta esile ka kõrgharidusega isikute osatähtsust usklike seas, samuti seika, et usklikke leidub rohkem eakate inimeste hulgas: õhtu on hommikust targem, ütleb meie rahvatarkus.
Edasi panevad andmed veel oletama, et kristlasi on ligi kolmandik Eesti elanikest. Loendus tuvastas neid küll «ainult» 310 481 (ehk 24%) ja kolmandikust (432 000) näib palju puudu jäävat, ent loenduse usku puudutavad küsimused käivad ainult täiskasvanud rahvastiku kohta, kirikud seevastu loevad oma liikmeteks kõiki ristituid. Seega on alust arvata, et kristlasi on pigem 1/3 elanikkonnast.
Pidagem meeles, et loendajad küsisid ainult: kas te peate omaks mõnda usku? Ei küsitud üldse, kas inimene on ristitud või kuulub mõnda kirikusse. Seda oleks muidugi huvitav teada, ent loendajat see ei huvitanud. Kui ta näiteks ütleb, et metodismi pidas omaks 357 isikut vähem kui kümme aastat tagasi, ei õigusta ta ütlema, et see kirik kaotas 357 liiget. Need liikmed võivad ju näiteks töötada välismaal või eelistada rubriiki «Ei soovi vastata» vms.
Loendusest tasub meelde jätta kolm arvu: mõnda usku pidas omaks vähemalt 320 872 inimest; vähemalt 592 588 ei pidanud omaks ühtegi usku; 380 995 inimese suhe usku jääb ebaselgeks.
Tasub aga lugeda ka lugu rängast karistusest, mille sai kuningas Taavet rahvaloenduse korraldamise eest (2Sm 24).
Vello Salo
