Ida-Harju praostkonna sinod

Sinod algas jumalateenistusega Loksa kirikus ja jätkus hommikuharjulaste sinodaalse koosistumisega Viinistul.

Praosti kt Jaanus Jalakas vaatas oma aruandes tagasi möödunud aastale ning tõi välja igast kogudusest midagi olulist. Juurust lahkus küll oma õpetaja, aga kogudust teenivad naabrid, igal töövaldkonnal on vastutaja. Jõelähtmes toimuvad palvetunnid ja meditatsioonid, kogudus tegeleb jätkuvalt Meele Valla ideega. Jüris on tubli laste- ja noortetöö ning õpetaja Tanel Ots on aktiivne ühiskondlikult.
Kuusalu koguduses on palju tööd surnuaiaga, teenimisel on abi olnud kaplan Peeter Paenurmest. Kosel avati pidulikult muuseum-arhiiv-raamatukogu ning Mare Palgi on olnud väga tubli. Leesi kogudusel on väärt juhatuse esimees Karli Lambot ning kogudusse on lisandunud ka üks uus töötegija. Loksal on aga asendamatu juhatuse esimees Eivolt Genergard, kes töötab ja toimetab kirikus ning ümbritseval kalmistul.
Prangli diakon Kalle Rebane ammutab uut tarkust magistriõppest ning seilab mandri ja saare vahet. Randveres hoiavad usku õpetaja Aare Kimmel ja Urmas Kiviselg ning Tuhala vägevatele vanadele on lisandunud ka uusi noori.
Oma aruande võttis aga Jalakas kokku tõdemusega, et enamiku koguduste talituste ja liikmete arvnäitajad on vähenenud. See viib mõtteni, et osa meist ei usugi Jumalat.
Maad kipub võtma ükskõiksus ja pessimism, viimselt sõltub kõik ju Jumalast, meie ei tohi aga kaotada usku ja lootust. Siiski lõpetas Jalakas lootusrikkal toonil, öeldes, et vaatamata muredele on ka rõõme ja pessimismiks ei ole põhjust, sest meid ahistatakse, kuid me ei ole kitsikuses (2Kr 4:8).
Järgmise päevakorrapunkti kohaselt esitas peapiiskop Andres Põder sinodile praostikandidaadiks Jaanus Jalaka. Rohkem kandidaate ei esitatud ja Jalakas valiti Ida-Harju praostiks. Sama saatus tabas ka Jalaka esitatud abipraostikandidaati Margus Kirjat – temagi osutus valituks.
Päevakorra viimane punkt nägi ette peapiiskopikandidaadi esitamise. Sinodisaadik Raivo Linnas tegi ettepaneku esitada kandidaadiks kantsler Urmas Viilma, kes siis ka sõna sai enese ja oma visiooni tutvustamiseks.
Viilma tõi kiriku tugevate külgedena välja laia koguduste võrgustiku olemasolu ja vabatahtlike kaastööliste hulga. Samuti selle, et vaatamata koguduste kahanemisele olemasolevate liikmete panus ja aktiivsus kasvab. Kiriku kindlameelsuse väljenduseks on piibellikul alusel püsimine ja traditsiooniliste pereväärtuste hoidmine. Hoolimata kirikusisestest eriarvamustest ei ole kirik lagunenud, vaid püsib ühtsena.
Nõrkuste poolelt tõi Viilma välja selle, et kogudused tegutsevad ebavõrdsetes tingimustes. Lagunev ajalooline kinnisvara neelab suurema osa koguduste rahast, mida oleks mõistlik kasutada hoopis teistel eesmärkidel.
Nõrkuseks nimetas ta ka seda, et kirik ei ole oma liikmete kaudu kohal seal, kus langetatakse otsuseid või arutatakse elutähtsaid küsimusi. Samuti on kiriku ühtsus siiski habras, sest seda ähvardavad erimeelsused teoloogilistes ja eklesioloogilistes küsimustes.
Võimalike muudatustena keskendus Viilma sellele, et peapiiskop peab olema vaimulikele enam hingehoidja ja karjane. Samuti pidas ta oluliseks keskkassa edasist arendamist ning vaimulike paremat ettevalmistust kogudusetööks. Oluliseks nimetas ta ka koguduste abistamist varade majandamisel. Kirik peab suutma säilitada oma väärtused ja põhimõtted ilma getostumata.
Viimaks nentis kandidaat, et peapiiskopil on kiriku ühtsuses kanda võtmeroll. Paljud vaimulikega seonduvad probleemid peaksid aga lahenduse leidma vaimulike eetikakoodeksis.
Sinod valis peapiiskopikandidaadiks Urmas Viilma.
Margus Kirja,
Jõelähtme koguduse õpetaja