Sisutihedad päevad Vigalas

Kivi-Vigalas peeti nädalavahetusel muusika ja ajaloo päevi.
Üheks võtmesõnaks selles kirjatükis on vald. See skandinaavia laensõna tähendas juba ürgkogukondliku korra lagunemise ajal tõenäoliselt sugukonnavälist võimu, kesk- ja uusajal seostus see mõiste mõisatega, 18. saj lõpul hakkas aga teisenema talurahvakogukonnaks. Seoses pärisorjuse kaotamisega 1816/1819 sai vallast vastavate kohustuste ja õigustega talurahva seisuslik territoriaalne haldusüksus. Nõnda pajatab ENE, jätab aga mainimata, et nn Vigala õiguse väljakuulutamisega 14. juulil 1789 Vana-Vigala mõisas oldi üldse esimesed Eestis.
Tasapisi algas meil just siis – juhtumisi täpselt Bastille’ vallutamisega 225 aastat tagasi – valdade rajamine koos vastavate ametimeestega, mudeliks Vigala.
Auväärseim tähtpäev kuulub aga kogudusele – juba 1939. aastal tähistati selle 600 aasta juubelit vägeva, mitmesaja lauljaga Läänemaa vaimuliku laulupeoga, koore juhatas «Eesti lipu» autor Enn Võrk, altarikõne pidas piiskop Rahamägi.

Vigala kuld ja hõbe
Pea igal vallal on oma suuremaid ja väiksemaid suurmehi, Vigalast pärit või seal elanutest saagu nimetatud järgmised: rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen; kirjanik Mihkel Aitsam, tema avastaski üriku, mis kinnitab, et sealne kogudus leiab esmamainimist juubelilõhnaliselt 675 aastat tagasi – mida nüüd pühitsetigi.
Siit on pärit vennad Ants Laikmaa ja Aino Kallase «Bernhard Riivese» prototüüp Bernhard Laipman; meie esimesi kutselisi fotograafe Madis Rukki; Vigala kihelkonnast Veliselt põlvneb Georg Lurich; Vigalasse kolis Kuusalust organist Riho Tormis, kelle poeg Veljo sirgus nooreks meheks Vigalas. Võrumaalt tuli organistiks Artur Uibo, kelle poeg Andres alustas orelimänguga Vigala Maarja kirikus; siit kupatas nõukogude võim ära Saaremaale Vigala Sassi (Aleksander Heintalu); ning lõppude lõpuks on Gerd Kanter Vigala verd.
Kolm esimest, keda ligi veerandsada aastat tagasi hinnati vabas Eestis kultuuripreemiaga, olid Tormis, Sass ja Andres Uibo. On inimesi, keda mäletada, nagu neidki, kelle tegemistele toetuda.

Polyhymnia meelehead
Koguduse suure juubeli kõrval on ka teisi pühendumisi. Prof Uibo isiklikem neist kuulub isale, otsesemaid põhilisele õpetajale Hugo Lepnurmele, kes käis tihti Vigalas mängimas.
40 aastat tagasi algatas mentor oreliilmas enneolematu LP-sarja «Eesti orelid», kus leidsid taassünni mitmed maakirikute tagasihoidlikud, kuid heakõlalised pillid. Nende seas oli ka Vigalale lähima, Kullamaa kiriku instrument, millega salvestati meistri esituses Rossi, Pachelbeli, Buxtehude, Ba­chi, Brahmsi, Tobiase, Lüdigi ja Gade kaunid väikevormid.
Kummardusena suurele õpetajale mängisid Vigala kirikus täpselt sama kava Uibo ise, Ulla Krigul ja Tiia Tenno.
Laupäevasel kontsertmälestusteenistusel «Eesti eest» Maarja kirikus teenisid koguduse õpetaja Kristiina Jõgi ja Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk, orelil Aili Soonberg. Endiste Metsavendade Liit avas mälestustahvli, laulis Vigala meeskvintett. Õhtul andis kontserdi rahvusmeeskoor Mikk Üleojaga eesotsas, esitades Gabrieli, Tormise ja Uibo kooriteoseid. Orelil Piret Aidulo ja Uibo.
Pühapäevasel pidulikul jumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, koguduse endine vaimulik Kaido Soom ja mitmed külalised. Muusikalise osa täitsid Uibo, kontratenor Ka Bo Chan, viiulikunstnik Arvo Leibur ja tšellist Aare Tammesalu.
Teenistusele järgnenud juubelikontserdil esinesid kammerorkester ning solistid Mari-Liis Uibo (Andrese viiuldajast tütar, keda on juba kuuldud ka Wiener Musikvereinis, Carnegie Hallis, Moskva Kremlis ja maailma teistes saalides ning ega Vigala kirikuski mitte esimest korda) ja taas Leibur, Tammesalu ja Chan.

Kes minevikku …, see …
Laupäeval korraldati ajaloopäev «Vabadusvõitlus Eestis 1918–1994», kirikla aias avati fotonäitused: Hans Hattolt ja Reemet Kasekampilt «Kaitseliit 1918–1940» ning Meelis Pernitsilt «Metsavennad». Vigala vallavolikogu esimees Martin Andreller rääkis metsavendlusest. Koguduse juhatuse liige, tuntud rahvatervisearst ja üks ürituse initsiaatoreid Jaak Uibu selgitas omakorda Vigala õiguse tähendust ning otsis seoseid Vigala õiguse ja koguduse vahel ajaloost.
Tundub, et midagi pole muusika- ega mälestuspäevadel liiasti, veel vähem midagi puudu. Tegu on väikesevõitu asumi hiigeltööga, sestap aplodeerigem mitte üksnes silmapaistvatele persoonidele, vaid kindlasti ka Vigala kogudusele (õp Kristiina Jõgi), vallale (vallavanem Priit Kärsna), Eesti Endiste Metsavendade Liidule (Heiki Magnus) ja Kaitseliidu Rapla malevale (Meelis Pernits)! Eestimaa, usk ja lootus elavad edasi.
Ivalo Randalu