Eesti riik vajab uuesti mõtestamist

Usuteaduse instituudis koguneti visioonikonverentsile kuulama ettekandeid ja arutelu kristlikest väärtustest, mõeldes riigi 100. sünnipäevale.

Viiendat korda toimunud kristlike väärtuste konverents kandis pealkirja «Kristlikud väärtused usu, kultuuri ja praktika kontekstis: koostöö eesti loo loomisel vabariigi 100. sünnipäevaks». Selle korraldas EELK konsistoorium koostöös instituudiga. Sõna võtsid meie kiriku juhid, teoloogiadoktor Randar Tasmuth ja kirjandusteadlasest ajakirjanik Rein Veidemann, samuti erakondade esindajad Hanno Pevkur (RE), Siim Valmar Kiisler (IRL), Rein Ratas (KE) ja Neeme Suur (SDE). Vestlusringi juhtis Indrek Treufeldt.

Otsida liidreid
Riigi ja kiriku ühiskonverentsil oldi ühte meelt, et koostöö on oluline ja et Eesti on kuulunud ja kuulub kristlikku kultuuriruumi. Kristlike väärtuste üle peaks pidevalt arutlema ja erinevates olukordades, ütles oma sõnavõtus peapiiskop emeeritus Andres Põder. Ta tõi kõnes esile Johan Kõpu ja Toomas Pauli olulise rolli rahvusmõtte kandjatena ja kutsus otsima tänaseid uusi liidreid, kes seda mõtet kannaks ja eesti lugu looks.
Põderi sõnul on eesti lugu poolik või loomata. Kui me oma kultuurist rääkides mõtleme ennekõike Eesti Rahva Muuseumile ja selle kogudele või rahvatantsule, siis sama loomulikult kuuluvad kultuuri hulka mõisad ja kirikud. Põder küsis, kas saab olla edulugu rahval, kes ei väärtusta oma ajalugu ega Piibli olulisust hariduses. Tema ettepanek parteiliidritele oli pöörata eelolevatel riigikogu valimistel tähelepanu, kuidas riik ja kirik saaksid luua ühise pildi Eesti identiteedist.
Piiskop Einar Soone tõi põnevasse ja pinevasse maailma, kus käivad sõjad, levivad tapvad viirused ja muutuvad eetilised väärtushinnangud, lootuse, et kiriku sõnumit kuulatakse tähelepanelikult. Ta viitas paavst Franciscuse kõnele Euroopa Parlamendis. Peapiiskop electus Urmas Viilma kutsus vabaduse poole püüdlema koos Jumalaga, sest «uskmatu rahvas muutub mõjutatavaks».

Olla paremad
Endine regionaalminister Siim Valmar Kiisler tõi oma kõnesse ka humoorikaid noote, märkides, et mugavam on vaadata, mille poole me püüdleme, kui mõelda, kes ma olen. Ja et keegi õppejõud on nimetanud lääneliku väärtusena ateismi, mida võiks tõlgendada kui muretut elu, jõukust ja kestvat meelelahutust.
Inimesed on sallimatud kristlaste suhtes, sest kristlikest väärtustest kõneldes seavad nad end justkui teistest kõrgemale. «See, et me tahame olla paremad, ei tähenda, et me teist alavääristaks,» sõnas Kiisler inglise kirjanikule ja filosoofile Aldous Huxleyle viidates.
Siseminister Hanno Pevkur ütles, et kristlike väärtuste hoidmine on mõeldamatu ilma toimivate ja heas korras pühakodadeta. Mööndes, et kuna paljudes Eestimaa paikades seistakse silmitsi elanikest tühjenevate kihelkondade ja kogudustega, peavad «nii riik kui kirik tegema keerulisi valikuid, millistes Eestimaa paikades ja millises ulatuses on võimalik oma tegevusi jätkata».
Minister ütles, et siin saavad erinevate erakondade esindajad kohalikes omavalitsustes koos koguduste, ettevõtjate ja teiste kodanikuühendustega otsida võimalusi selleks, et kirik kui kihelkonnaelu keskpunkt saaks jätkuvalt oma uksed lahti hoida nii kohalikele inimestele kui külalistele.
Siseminister tunnustas kristlike koolide olulist rolli: «Koolide käivitamine ei ole kindlasti olnud lihtne ning seda enam väärib imetlust ja tunnustust, et need koolid on saavutanud tegevuse algusest peale kõrge usaldusväärsuse ja õppekvaliteedi. Erakondade esindajatena saame ühiselt selliseid algatusi toetada.»

Partnerlusest
Sellele märksõnale võib läheneda mitme kandi pealt: olgu siis kirjanduslikust või sotsiaal­sest. Rein Veidemann rääkis jutluse olulisusest kultuuri arengus, kristliku ohvrimeelsuse ilmingutest kirjanduses ja Piiblist kui metatekstist väärtushinnangute kujunemises.
Sotsiaalses kontekstis kõneldi muidugi omavalitsuste suuremast koostööst kogudustega, riigi vajadusest arvestada rohkem kiriku kui suurima ühendusega, kokkupuutepunkte on selleks piisavalt. Ühe võimalusena, aga ka vajadusena toodi välja Maarjamaa 800 teema-aasta tähistamist.
Iga päev kirjutab iga inimene oma lugu, millest kokku saab oma riigi lugu. Kes osutub hiljem Konstantin Pätsiks või Lennart Meriks või Johan Kõpuks, näitab aeg. Tähtis on olla enda üle uhke, ka seepärast, et ajaloo kiuste oleme ellu jäänud ja see on suur ja vajalik narratiiv, kinnitas Veidemann.
Rita Puidet

Kristlike väärtuste konverentsid
2005 – Kristlikud väärtused Eesti poliitikas
2006 – Perekonna vaimne alus
2008 – Ühiselt ehitatud riik
2010 – Kristliku rahvuskultuuri tulevik