Palveta ja mõtle oma kodumaa peale!

Hea Eesti Kiriku lugeja! Täna on palvepäev, mil kutsutakse kokku vanemad ja kogu rahvas, et kahetseda oma pattu, valmistuda paastuajaks ja võtta kuulda Jumala kümme käsku.
Paastuaega langevad meie rahva jaoks nii riigi sünnipäev kui riigikogu valimine. Loodan, et kirikuleht on Sind saanud aidata ja juhatada, tuua uudiseid nii kiriku kui riigi elu puudutavates küsimustes ja olla avatud vabaks arutluseks. Kirikus on toimunud viimaste kuude jooksul mitmeid muudatusi. Usun, et Eesti Kirik on andnud sellest asjaliku ülevaate. Olgem tublid palvetajad meie kiriku ja kiriku juhtkonna pärast. Me kõik vajame seda!
Peatun kahel teemal. Läheneb Eesti Vabariigi 97. aastapäev. Õpetaja ja riigimees Jaan Lattik kõneles 70 aastat tagasi oma pöördumises «Eesti riigi sünnipäevaks» järgmise loo: «Alpides on vana rippuv sild, mis ulatab üle sügava kuristiku. Silla jalgel on luitunud kirjaga tahvel, kuhu on joonistatud sõnad: mitte vahtida alla sügavusse, vaid vaadata ettepoole, kust paistab kindel maa.» Lattik lõpetas oma kõne sõnadega: «Mitte vahtida alla, mitte mures olla ja tunda väsimust, vaadata igal juhul ettepoole, seal on kindel maa … Seal on vaba Eesti kodu, armastatud Eesti muld, ja seal on Eesti riik, mida kannavad ja hoiavad meie pojad ja tütred, kui vanad kord ära väsivad …»
President Lennart Meri ütles Eesti Vabariigi 81. aastapäeva kõnes: «Sest mis on riik? Noorte ja vanade tervik. Valimispäeval võtke teineteisel käest kinni ja mõelge ühe ammuse mõtteteraga sõnadele: tervik on alati suurem kui osade summa. Selle tundega rinnus valite kindlalt, ka valite Eesti Vabariigile kindla sammu uude sajandisse.» Soovin Jaan Lattiku ja Lennart Meri visiooni ja julgust ka peatseks iseseisvuspäevaks.
Siit aga olengi jõudnud oma teise teema juurde, millest juba eelmise nädala Eesti Kirikus kirjutas Liina Raudvassar nädala ringvaate «Kõik valima». Nii nagu mitmel korral varemgi seisame Eesti Vabariigi aastapäeval riigikogu valimiste ootel. Olen püüdnud jälgida parteide ja üksikkandidaatide valimislubadusi. Mulle ei ole silma hakanud, et keegi oleks selgelt rõhutanud piibellikku tarkust: «Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi» (Mt 6:33).
Mitmel puhul on piinlik lugeda ka arukate inimeste tühje sõnu ja enesekiitust. Seda peetakse valimiste eel lubatavaks. Ma ei nõustu küll kõigega, millest kirjutatakse 7. veebruari Eesti Päevalehe LP juhtkirjas «Tolad tänaval», aga kahjuks on küll nii, «et enne valimisi hakkab suur osa kandidaate käituma täiesti naeruväärselt ja ebaloomulikult. [—] Mina soovin igatahes hääletada iseendast ja valijast lugupidava kandidaadi poolt.»
Valimine on nii isiklik ja salajane otsus, et minul ega kellelgi teisel ei ole õigust anda muud soovitust kui seda: mine valima! Püha Paulus kirjutab Rm 13:1–7 ristiinimese hoiakust ühiskonna ja valitseva võimu suhtes. See ei tähenda, et me peaksime pimesi uskuma kõike, mida maine võim otsustab ja teeb. Kirikud on saanud aegade jooksul kogeda seda, et nii totalitaarsed kui ka demokraatlikud riigid on teinud otsuseid, mis ei ole õiged Jumala ees.
Just selle tõttu on valimine minu veendumuse kohaselt nii õigus kui ka kohustus. Eriti ristiinimesed peaksid teadma, et rahvas on riigi kõrgeima võimu esindaja ja valib endi seast need, kelle kohuseks on kodanike ja kogu riigi huvide eest seismine. Ainult nii saab iga valimisõiguslik inimene osaleda riigi valitsemises.
Eesti Vabariigis on igal valimisealisel kodanikul õigus käia valimas. Kuid kahjuks ei kasuta kõik oma põhiseaduslikku õigust, sest millegipärast on valimisaktiivsus minu arvates lubamatult madal. Näiteks Austraalias, Belgias, Kreekas ja Luksemburgis on igal valimisealisel kodanikul kohustus minna valima ning määratud ka karistused selle tegemata jätmisel. Valimiste kohustuslikuks muutmine aitaks kindlasti suurendada valijate arvu.
President Lennart Meri tuletas oma kõnes 24. veebruaril 1999 meelde: «Ärge uinutage ennast juttudega sellest, et te ei tunne poliitikat ja teist ei olene nagunii midagi! Eesti seisab jälle kord teelahkmel. Valik on teie teha. Kasutage oma häält arukalt! Hiljem on hilja.» Soovin õnnistust, rahu ja tarka meelt!

 
Tiit Salumäe,
piiskop electus