Järva jätkab praost Teet Hanschmidtiga
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 10. juuni 2015 Nr 26 /
Järva praostkonna kaheteistkümne koguduse esindajad alustasid sinodipäeva jumalateenistusega Käru puukirikus.
Koosolekut sõideti pidama aga kuue kilomeetri kaugusele Toosikannu puhkekeskusesse. Peapiiskop Urmas Viilma nimetas oma tervituses, et on Järva sinodil teist aastat, aga tänavu peapiiskopina uues rollis. Viilma tänas järvalasi toetuse eest peapiiskopi valimistel.
Kirik turbulentsis
Oodatumas päevakorrapunktis sõna saades toonitas Viilma, et soovib Järva praostkonna kaudu hoida EELKs stabiilsust: «Kirikus tervikuna on toimunud väga palju nihkumisi, nüüd oleks hea, kui natuke saaks olla ka stabiilsed.» Kirikupea edastas, et viis praostkonda on saanud käesoleval aastal uue praosti, samuti on vahetunud peapiiskop ning kirikuvalitsuse liikmed. «Teatud mõttes on tegemist doominoefektiga – ühe nupu liigutamisega korraldub kõik ümber,» ütles peapiiskop, soovides näidata, millisesse turbulentsi on kirik sisenenud.
Pika sissejuhatuse järel tegi ta ettepaneku valida praostiks ametit jätkama Teet Hanschmidt (65), kes on saanud kirikuvalitsuse otsusel õpetajaaja pikendust 70. eluaastani. Ülekaalukate poolthäältega valitigi praostiks Teet Hanschmidt, kes on selles ametis olnud alates 2000. aastast, kusjuures kohusetäitjana alustas juba 1993.
«Tänan väga ja eks te ise tea, millega riskite,» tänas Hanschmidt temale omase huumorimeelega, lisades, et katsub Jumala abiga antud mandaati õigustada. Abipraostiks valiti praosti ettepanekul õpetaja Tõnu Linnasmäe, kes oli selles ülesandes ka siiani.
Et oleks, kus kuulutada
Praosti sõnalises tegevusaruandes kiitis Hanschmidt tublit tööd teinud vaimulikke. Eraldi said kiita õpetaja Lea Heinaste Anna koguduse ja praostkonna vikaardiakon Jaanus Tammiste Koeru koguduse teenimise eest, kus mõlemas on mitmed arvnäitajad kasvutrendis.
Järva sinodil on kombeks anda koguduseelu tutvustamiseks sõna vaimulike asemel ilmiksaadikutele. Sellest tulenevalt hõlmavad lühiettekanded ennekõike ainelise elu ülevaadet. Kui Tapa õpetaja Tauno Kibur Paide saadikult uuris, kas lisaks koguduse majandusküsimuste lahendamisele koguduse juhtorganis ikka ka palvele panustatakse, vastas Aivar-Joel Rikk: «See on iga kristlase elementaarne asi, kuid kuni meil pole koguduseliikmeid, kes kümnisest kinni peavad, peame sellist justkui müügimehe tööd tegema.»
Ka uue õpetaja, Läänemaalt saabunud misjonäri Kari Tynkkyneni teenimisel läheb Paide kogudusel juhatuse esimehe sõnul hästi, ent suuresti tänu juhatuse pingutusele. Ta meenutas, et aruandeaastal oli juhatusel 39 ehitusalast koosolekut, ning lisas: «Kui me ei pingutaks, poleks hoonet, kus evangeeliumi kuulutada.»
Kogukond osa kogudusest
Aegviidu esindaja kiitis koguduse head asupaika ning seda, et kirik ja kogudusemaja on soojad; samuti häid soome sõpru, kes «aitavad ellu jääda».
Ambla koguduses käivitus eelmisel aastal taas pühapäevakool. Hea koostöö on kohaliku omavalitsusega, kellega tehakse ühisüritusi. Samuti on rõõm koostööst Tapa kogudusega, kellega korraldatakse koos palvusi (loe lähemalt lk 8).
Anna koguduse ülevaadet tehes kinnitas õpetaja Lea Heinaste: «Meil on palju head, sest kiriku uksed on lahti.» Tänu lahketele annetajatele ning Paide linnavalitsusele koguti raha kiriku interjööri remondiks. Annas mõtiskletakse, mis on väikeste koguduste saatus EELKs. Õpetaja Heinaste leiab, et rohkem tuleks panustada koguduste koostööle.
Järva-Jaani esindaja kiitis õpetaja Katrin-Helena Melderit, tänu kellele koguduse majandus toimib. «Kui hästi küsida ja selgelt põhjendada, tuleb kogukond firmade ja eraisikutega jõudsalt kiriku tegemistega kaasa,» kinnitas ta, nimetades eelmise aasta suursündmuseks kiriku tornikatuse valmimist ning risti kuldamist.
Järva-Madisel läheb nii hästi, et on isegi raske midagi üksikult välja tuua. «Juhatus tegeleb majandusküsimustega, et õpetaja saaks pühenduda vaimsetele asjadele,» nimetas esindaja, lisades uhkelt, et kogudus on suutnud õpetaja palka tõsta, riigile ja kiriku keskvalitsusele on maksud makstud ja kellegi ees võlgu ei ole.
Järva-Peetrist anti aru, et seoses kirikuaiast suurte vanade puude langetamisega on pühakoja seinad muutunud kuivaks. Möödunud jõulud muutis eriliseks Saksamaalt toodud kirikukellade heli, mis tõi kiriku rahvast täis.
Koerust teatati, et oli lõbus aasta, mil ristiti, leeritati ja laulatati. Üle mitme aasta tehti suveks kiriku uksed teelistele valla. Suure rõõmu kõrval on mured väikesed: kiriku katus vajab remonti.
Käru juhatuse esimees Elve Sutt rääkis, et sel suvel 150aastaseks saavasse Käru puukirikusse kutsub kirikukell igal neljandal pühapäeval ja «rahvast ikka tuleb, kuigi valla elanikke jääb järjest vähemaks».
Tapa koguduse möödunud aasta kordaminekuid varjutab teadmine, et õpetaja Tauno Kibur lahkub Kose koguduse teenistusse. Aruandeaastast toodi esile kirikuukse renoveerimist, oreli remonti ja pastoraadi juurde avara parkla rajamist, mis lubab senisest selgemalt külalistele tere tulemast öelda.
Türi kogudusel on kahju jagada oma õpetajat mitme koguduse vahel, sest see kasvatab vaimuliku töökoormust liialt. Kiriku juures on murekohaks torn, mille kordategemiseks on vaja suuremat summat.
Soode ja metsade taga Kaiu valla äärealal asuva Vahastu koguduse elust ülevaadet andes rääkis juhatuse esimees Andres Murumägi, et möödunud aastal oli kaks matust, aga ka kaks ristimist ja «kuuldub sahinaid, et uusi ristseid on oodata». Mureks on kohaliku omavalitsuse kirikuvaenulikkus, mis ei too kogudusele rahalist toetust.
Liina Raudvassar