Ristirahva advendi- ja jõuluaeg 1935

80 aasta tagune detsembrikuu algas kohe huvitavate sündmustega.

1. detsembril oli Niguliste kirikus vene ühendatud kirikukooride kontsert, kus ettekandele tulnud Arhangelski leinalik teos «Panihida» pühendati 1924. aasta 1. detsembri kommunistide mässu ohvritele. Teos «väljendab algupärase võimsusega slaavi rahva hingeelu omapärast müstilist elementi», kirjutab Päevaleht. Kontserdi 2. osas esitati Bortn­janski rõõmsameelne «Jõulukontsert».
Samal päeval tähistas oma 15. aastapäeva Tallinna Noorte Meeste Kristlik Ühing. Ühingus käis elav kultuuriline tegevus: liikmete vaba aja täitsid loengud, mängud, käsitöökursused, lavakunst, koorilaul ja orkester.
Tartu Pauluses oli Kristlike Noorte Naiste Ühingu eestvõttel huvitav jumalateenistus teemal «Inimese elu kirikulaulu valgusel». Jutlustas H. Haamer.
Tartu samariitlaskoor oli 1. detsembril Elvas, kus osales kontsertjumalateenistusel. Kooril oli kaasas ka laulu- ja metsasarvesolist, jutlustas õpetaja Bender.
9. detsembril algas nädal aega kestev Tartu Linnamisjoni korraldatav äratusnädal Maarja, Peetri ja Pauluse kirikus õpetajate Rutopõllu, Treumanni, Haameri, Viksi, Tauli, Võõbuse ja saarlase Reinhardi osavõtul ning kirikukooride kaastegevusel.
Tartu ülikooli aastapäevapidustused algasid jumalateenistusega ülikooli kirikus. Õpetaja Taul rõhutas oma jutluses: «Tõde on nii teaduse- kui ka usumehe ülim ideaal, mille poole püütakse. Ajaliste väärtuste juurest pürib nii üks kui ka teine igavikuliste väärtuste poole.»

Tähtpäevad
Hageris sai praost emer. K. Thomsonil täis 45 aastat õpetajaametis. Õnnitlema olid tulnud piiskop ja kolleegid. Kirik oli viimase võimaluseni täidetud. Jutlustas Lääne-Harju praost A. Köögardal. Jumalateenistust kaunistasid koorilaulud. K. Thomson võis rahuldusega tagasi vaadata oma 70 aastat kestnud eluteele.
Tartu praost ja Peetri koguduse õpetaja Gustav Rutopõld sai 60aastaseks. Sündinud oli ta 3. detsembril 1875 Harjumaal Nabala kooliõpetaja pojana. Alustas temagi koolmeistrina, olles 10 aastat vallakooli õpetaja. Hiljem oli ta usuõpetaja Tartu gümnaasiumides.
70aastaseks sai õpetaja Jaan Adamson. Tema töid ja tegemisi oli põhjust meenutada Kanepis, Rõuges, Tartu Maarjas, Viljandis, Rannus, Pilistveres, Suure-Jaanis ja isegi mitmes paigas Venemaal, sealjuures Peterburi Jaanis. Sündinud oli ta 6. detsembril 1865 Helme vallas.
Tartu Peetri kirikus peeti I jõulupühal õpetaja Jaan Treumanni 25aastast ametijuubelit. J. Treumann oli Tartu ülikooli lõpetanud 1909. aastal, töötanud mitmel pool Eesti- ja Venemaal. Tartu Peetrisse oli ta valitud 1923. aastal.

Koguduse aastapäev
Kopli koguduses oli pidupäev 8. detsembril. Kogudus sai 12aastaseks. Lisaks tähtpäevale pühendatud jumalateenistusele oli Kopli koolimajas koguduseõhtu, kus anti ülevaade koguduse ajaloost ja mälestati lahkunud asutajaid lauluga «Kui ükskord pean mina». Koguduseõhtu tegi värvikamaks linnamisjoni laulukoor.
Samal päeval oli Tartu Peetri kirikus rahvarohke kontsertjumalateenistus laulupidude veterani Hans Kanni hauasamba heaks. Soololauludega esines ka Hans Kanni tütar Helmi Kann. Jutlustas õpetaja Gnadenteich Tapalt.
Detsembrikuusse langeb Tallinna Jaani ja Kaarli kiriku sünnipäev. Jaani kirikus oli pidulik jumalateenistus 15. detsembril, jutlustajaks õpetaja A. Sternfeldt, kes rääkis teemal «Kas oled sina see, kes peab tulema?».
Kaarli kirik tähistas oma 65. aastapäeva nädal hiljem, kui ühtlasi õnnistati ametisse ka juhatus. Vaimuliku raudvara moodustasid siin kolme pihtkonna pastorid: praost Aleksander Kapp ning õpetajad Stockholm ja Artur Sommer, kes kõik pidulikul päeval ka tegevad olid, rääkimata Kaarli kiriku arvukast muusikute seltskonnast.

Muusika
Lauluõpetaja Made Päts korraldas oma õpilaste kontserdi 15. detsembril Tallinna Püha Vaimu kirikus, et võimaldada noortel lauljatel esimest korda laulda vaimulikku muusikat oreli saatel. Esinejaid oli algajatest kuni nendeni, kes õppisid juba viiendat aastat. Kõlas nii klassika kui ka uuema aja muusika. Orelisaate «sooritas asjatundlikult» Paul Pressnikoff.
Tallinna Kaarli eragümnaasiumi õpilased pidutsesid suure rahvahulga osavõtul 7. detsembril Estonia kontserdi- ja sinises saalis. Õpilaste ettekanded – koorilaulud, orelipalad ja deklamatsioonid – võeti kiiduavaldustega vastu. Suurema teosena oli ettekandel E. Griegi kantaat «Uus isamaa».
11. detsembril tuli Estonia kontserdisaalis esiettekandele Eduard Tubina Eino Leino sõnadele loodud ballaadi «Ylermi». See on dramaatiline lugu rüütlist, kes ei pane miskiks ei Jumalat ega kirikut. Oma trotslikkuses jääb ta lõpuni kindlaks, kuigi kaotab Jumala viha läbi kogu oma vara ja lähedased. Lõpuks ta hukkub, lüües mõõga koos käega igaveseks kirikumüüri: «Ei rooma ka manalasse minnes».
Suur tähtsus teose muusikalises kujunduses on süngel dies irae (viimse kohtupäeva viha) motiivil, mis pidevas muutumises osutab traagilisele lõpplahendusele. Selle erakordselt mõjuva teose esitas Arno Niitof, keda klaveril saatis Olaf Roots. Tolleaegsetest arvustustest võib välja lugeda, et uudsuse ja tehnilise raskuse tõttu jäi «Ylermi» enamikule kuulajaist arusaamatuks.

Kirikuelu
8. detsembril peeti Valga linnakirikus hõbepulmade püha, kus osales üheksa paari. Jutluses rõhutati abielu pühadust ja vajadust loota Jumala abile.  Räpinas oli 15. detsembril nn vanade leer nendele, kel noores eas jäi leeris käimata. Neile korraldati nädalane leeriõpe. Altari ees oli 15 meest ja 2 naist.
Misjoniseltsid korraldasid Raplas kursuse kiriku kuulutajatele vendadele, millest võttis osa 50 venda 17 kogudusest. Avasõna ütles õpetaja A. Soosaar. Lisaks tavapärastele ettekannetele oli iga päev ette nähtud kaks piiblitundi. Viimaseid juhendas õpetaja Liiv, pärast tema haigestumist aga misjoni juhataja H. Põld. Räägiti luteri usu alustest, ristimisest ja uuestisünnist, vaimuliku kõne pidamisest ja sisemisjoni tööst. Kõik need teemad tekitasid elava mõttevahetuse. Igal õhtul oli leerisaalis palvetund. Kursus lõppes jumalateenistusega Rapla kirikus.
Loksa abikoguduse köstri Jakobsoni lahkumisega Tartusse sai võimalikuks Kuu­salust kaugele jääva koguduse iseseisvaks kuulutamine. Loksal oli sel ajal 3500 elanikku, neist 1000 maksumaksjat koguduseliiget. Uut kogudust läks teenima senine Ida-Harju vikaarõpetaja Rander.
Rakkes oli haridusseltsi ruumes rahva rohkel osavõtul uue koguduse avamise pidulik jumalateenistus. Jutlustas Järva praost Pärli, muusikat tegid kohaliku haridusseltsi segakoor ja tuletõrjeorkester. Kohe peeti ka esimene perekonnaõhtu, millel osales 150 inimest.
Kirikumuusika Sekretariaadis kehtestati uus kodukord. Eesmärgiks jäi nii nagu ennegi edendada kirikumuusikat ja ühendada selle harrastajaid. Sekretariaadi juhiks otsustati määrata üks konsistooriumi assessoreid. Teaduslikuks sekretäriks alates 1. jaanuarist 1936 valiti Johannes Hiob, kes oli juba saavutanud tuntuse vaimuliku muusika alal.
Ametisse õnnistamisi oli sel kuul palju. Toomkirikus ordineeriti kolm õpetajat: Arnold Voldemar Elken sai Valjalasse, kiriku vikaarõpetajaks sai Martin Ots ja Ida-Harju vikaarõpetajaks Jaan Rander. Toomkogudus vormistas Kurt Steinbergi õpetajast-diakonist ümber õpetajaks. Esimeseks õpetajaks Kunda noorele kogudusele sai Samuel Eberhard. Vändra õpetaja oli nüüdsest Karl Raudsepp, Rõngus aga Ernst Lootsmann.
Pidulikke jumalateenistusi peeti äsjavalitud kogudusenõukogu ametisse õnnistamise puhul. Nii oli see Amblas, kus ühtlasi pühitseti sisse pühakoja elektriga valgustamine. Ka Türil oli uue kogudusenõukogu õnnistamine, mida toimetas õpetaja Nõmmik.
22. detsembril õnnistati Piirsalu kiriku uus torn, mis püstitati eelmisel suvel vana asemele. Õnnistamist toimetas piiskoplik vikaar Jürgenson, jutlustas õpetaja Unt Kullamaalt.

Jõuluaeg
Nii mõnegi jõulueelse kirikumuusikalise ettevõtmisega koguti raha vaestele jõulupuude korraldamiseks, näiteks Tartu Maarja ja Aleksandri kirikus.
Kuu tippsündmus meie kirikutes oli muidugi jõuluaeg, kus lisaks arvukatele jumalateenistustele arusaadavalt kõlas palju muusikat. Mobiliseeritud olid kõik kirikukoorid ja -orkestrid.
Noor Kunda kogudus korraldas 29. detsembril jõulupuu all oma esimese perekonnaõhtu, millest oli osa saama tulnud 350 koguduseliiget. Tutvuti vastvalitud noore hingekarjase S. Eberhardiga. Esinesid koguduse sega- ja lastekoor.
Meie vaimulikud olid ametis ka jõulupuudel väljaspool kirikut. Õpetaja Kimmel oli kutsutud kõnelema Tartu Helikunsti Seltsi jõulupuule, õpetaja H. Haamer jutlustas Lellepi metallivabriku jõulupuul, millest võttis osa 270 vabriku töötajat.
Eesti Noorte Punase Risti jõulupuul, mille vaimulik osa tuli täita õpetaja Stockholmil, viibis kohal ka riigivanem Konstantin Päts. Osales üle 1000 lapse.
Jõulud olid tähtsal kohal ka Raadio Ringhäälingus. Peale jumalateenistuste tehti otseülekanded ka jõulumuusika kontsertidelt.
Mati Märtin