Juune Holvandus: pinnapealne kiht on ammendatud

Johannes Esto Ühing andis jõuludeks välja raamatu «Punasest merest Jordani jõeni. Iisrael ja Palestiina». Selle autor on paljudele kristlastele tuntud Juune Holvandus, kes viimastel aastatel on saatnud reisigruppe pühal maal.

Ka Eesti Kirikus ajakirjanikuna töötanud Juune on oma elu- ja reisikogemused talletanud kirjasõnasse. 2003 ilmus temalt Londonis kogetu põhjal «Kas sul on juba boy­friend?» ja 2007 reisikiri «Arabesk, vesipiip ja umma», mis kirjeldab Maroko, Tuneesia, Türgi ja Egiptuse muljeid. Nüüd siis on lugejateni jõudnud uus raamat, mida võib käsitleda kui reisijuhti Iisraeli. Kel alles soov Jeesuse sünnimaale minna, soovitan kindlasti lugeda. Aga ülearune pole väljaanne ka neile, kes seal juba käinud – huvitavaid fakte ja taustainfot leiab lugeja siit kaante vahelt ohtrasti, kuigi raamatu väärtust kahandab kirjavigade rohkus.

Eriline boonus
Juune ütleb, et tõuge praktilise väärtusega raamat kirjutada tuli kirjastajalt Urmas Tammelt. Viimane lubas teha palju parema raamatu kui «Arabesk … » ja soovitas jätkata sealt, kus too pooleli jäi. Suvel 2014 kirjapandu annab ka lühikese ülevaate Eestist väiksema riigi ajaloost ja juudi kommetest.
Ülesehituselt on lähtutud Iisraeli saabumise võimalustest: kas õhuteed pidi Tel Avivi või Eilatisse või hoopiski maanteed mööda. Nii on kirjeldatud, mida saab näha teekonnal Tel Avivist põhja suunas; teekonnal riigi lõunatipust Eilatist Surnumere poole ning riigi keskpaigas asuvas Petlemmas ja Jeruusalemmas. (Viimane on riigi faktiline pealinn, kuid ÜRO tunnustab pealinnana Tel Avivi.)
Orientiiriks on raamatu tagakaanel olev pisike kaart, kuid tõele au andes võiks raamatus olla ka suurem kaart, millel oleks märgitud kõik teekonnal läbitud linnad.
Raamatu on toimetanud Evi Laido, kes Juune sõnul muudkui küsis ja küsis ning Juune muudkui vastas ja vastas. Et kõik eksimatult kirja saaks, küsiti nõu Anu Põldsamilt, kes oskab uusheebrea ja vanaheebrea keelt ning on Iisraelis elanud. «Töö raamatuga andis võimaluse kahe targa naisega suhelda ja see on olnud eriline boonus,» ütleb autor.

Kogemus avardus
Minu esimene kogemus Juune kui reisijuhiga pärineb Egiptuse külastusest. Juune ütleb, et oligi siis parajasti tööl Eilatis, kust sõitis kuurortlinna Sharm el Sheikhi. Ka meie grupile pakkus ta võimalust sõita päevaks Jeruusalemma. Selliseid ühepäevaseid sõite Iisraeli pealinna oli Juune selleks ajaks teinud paar aastat.
Ise ütleb ta, et tegu on mõttetu ja karmi ettevõtmisega sõita mööda Siinai poolsaart üles ja sealt edasi Jeruusalemma ning päeva lõpus tagasi. «Kui veel mõelda piiriületustele – täiesti kohutav. Aga nii nägid välja minu esimesed kokkupuuted selle maaga,» ütleb ta.
Juune on reisijuhina saatnud gruppe 7–8 aasta jooksul, neist umbes viis aastat on giidiks olnud Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob. Ka viimane on andnud oma osa tohutule hulgale pühast maast kirjutatud raamatutele. Seepärast ütleb Juune, et temal oleks mõttetu sisuliselt midagi lisada, ent praktilised tähelepanekud ja näpunäited, mis on tekkinud ka sealsete inimestega suheldes ja nende peredega kokku puutudes, said kirja pandud.
«Rohkemat ma ei saagi, nüüd peaks hakkama juba keelt õppima. Võõramaalase pinnapealne kiht on ammendatud. Sealsesse ellu süvenemiseks peaks kohapeal rohkem elama ja õppima keelt,» on Juune tehtuga rahul.
Praegu võiks ta Jeruusalemma ja Petlemma vanalinnas kinnisilmi käia – need on väikesed ja iga tänavanurk on tuttavaks saanud. «Kui neist loen, siis mõtlen sinna sisse, see on nagu ilmsi unenägu. Unustan ära, et olen siin,» sõnab ta ja loodab, et jõuab kunagi rohkem lugeda paigaga seotud ilukirjandust, mis Kalle Kasemaa tõlkes on eesti keeles mitmekesiselt esindatud.
Rita Puidet