Ingeri kirik ootab soome-ugri vaimulikke konverentsile

Iga nelja aasta järel kohtuvad soome-ugri pastorid omavahel, et vahetada hõimurahvastena kogemusi kiriklikust teenimistööst. Koosolekud toimuvad alates 1937. aastast. Kõige sügavamal stagnatsiooniajal konverentse ei korraldatud ja seetõttu on käesoleva aasta koosolek järjekorras 13.

Kohtumise teeb eriliseks see, et esmakordselt toimub konverents Venemaal, Ingeri kiriku territooriumil Petroskois. See on planeeritud ajavahemikku 17.–21. augustini ning teemaks on «Luterlik ja oikumeeniline».
Eelmise aasta septembris toimus Petroskois konverentsi ettevalmistav koosolek, kus Eesti esindajatena osalesid vaimulike konverentsi juhatuse liikmed Kristel Engman ja Kaido Soom. Selleks, et tutvustada järgneva konverentsi asukohta ja vastuvõtvat kirikut, võttis allakirjutanu intervjuu Ingeri kiriku piiskopilt Aarre Kuukauppilt ja Petroskoi koguduse vaimulikult Aleksei Krongolmilt.

Mida tähendab Ingeri kirikule Venemaal toimuv soome-ugri vaimulike konverents?
Piiskop Aarre Kuukauppi: Ma arvan, et see on ennekõike suur sündmus Karjala praostkonna jaoks. Suhteliselt aktiivne on suhtlus Soomega. Siin käib sageli soomlasi külas, aga laiemapõhjalist rahvusvahelist suhtlust on siin raskem korraldada. See, et siia tulevad lisaks pastorid Ungarist, Eestist ja ka Rumeenia ungarikeelsest piirkonnast, on oluline. Plaanis on mitu üritust, kus võime tutvuda ülikooliga, rahvusteatriga, kohaliku raamatukoguga, mis on kõrgel tasemel.
Kuid ennekõike on tegu olulise sündmusega Petroskoi koguduse kui ka kohaliku piirkonna teiste koguduste jaoks, kes saavad sellest kohtumisest osa. Nad saavad kogeda, et luterlus on rahvusvaheline ja luterlikke vaimulikke on Ungaris, Eestis ja ka mujal ning loomulikult Soomeski. Selle kogemine on kohalikule kogudusele hea, selle kaudu laieneb maailmapilt ja tugevneb luterlik oikumeenilisus.
Meie Ingeri kiriku piiskopi kantseleis kohtume suurema hulga erinevate kirikute esindajatega ja käime rohkem maailmas nii mitmetel olulistel konverentsidel kui ka kohtumistel. Siin Karjalas on sellised kohtumised harvemad. Seetõttu on eriti hea, et Karjala praostkonna pastorid ja ka tavalised koguduseliikmed saavad kohtuda nii kõrge seltskonnaga.

Kuidas on Ingeri kirik jagunenud, kui palju liikmeskonnast elab Karjalas, kui palju mujal Venemaal? Kus on suurimad kogudused?
Tuleb tunnistada, et praegu elab suurim osa meie koguduseliikmetest Soomes. Rahvaränne on suundunud Soome suunas. Aga väljarände protsess on samas suunanud Ingeri kiriku pilgu misjonitöö poole ja nii on viimase 20 aasta jooksul sündinud kogudusi Saranskis, Joškar-Olas, mis on soome hõimudega piirkonnad ja kus on suur avatus luterlikule usule. Seal on seetõttu suur võimalus teha misjonitööd nii külades kui linnades. See on laiendanud ka Ingeri kiriku misjonitööd.
Siber on suur territoorium, kuhu on nii tsaariajal kui ka nõukogude ajal pagendatud palju ingerlasi, eestlasi ja lätlasi ning veel mitmeid teisigi rahvaid.
See annab meile võimaluse täita Kristuse misjonikäsku «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad», sest igas linnas leidub mõnikümmend inimest, kes mäletavad, et nende juured on luterluses. On hea alustada nendest ja seejärel kasvatada kogudust edasi üldise misjonitööga.

Kui palju on Ingeri luterliku kiriku liikmeskonnas neid, kellel on soome juured, palju neid, kel soome juuri pole ja kes on venelased?
Laias laastus võiks öelda, et meie kiriku liikmeskonnast on 40% neid, kelle juured on luterlikud, st kes on rahvuselt soomlased, eestlased või isegi sakslased, ja 60% on nn uut rahvast, kes on liitunud meie kirikuga misjonitöö kaudu.

Aga kas pastorid on enamuses soome keelt kõnelevad või üksnes vene keelt rääkivad?
Pastoritest on Ingeri kirikus suurem osa selliseid, kes on venekeelsed ja taustalt mitteluterlased. Mitmed on sellised, kes on mõned aastad tagasi ristitud ja mõned neist on tulnud luterlusse kas nelipühi kirikust või baptistide seast. Osa on õigeusu taustaga. Nad on teinud elus oma valiku, öeldes, et mulle meeldib puhas õpetus, mis on luterlikule kirikule omane.
Meie õpetus on kõigi kirikutega võrreldes kõige selgem. Katekismus on meie aluseks ja see on nii kindel. Paljudele meeldib, et see alus on nii selge ja kindel ning ei ole nii, et igal jutlustajal on asjast oma arvamus, näiteks ristimisest või sellest, kuidas inimene saab õndsaks. See on üksüheselt mõistetav ja see on meie tugevus. Üle 80% pastoritest on sellised, kellel pole luterlikke juuri.
Eriline on see, et ligi pool pastoritest on ukrainlased. Stalini ajal lahkus palju ukrainlasi oma kodumaalt ja neid tuli palju ka Karjalasse elama. Ja ukrainlased on sügavalt usklik rahvas.

Millised on suhted õigeusu kirikuga?
Meil on üldiselt eriti head suhted õigeusu kirikuga ja seda nii piiskoplikul tasandil kui ka tavaliste pastorite tasandil. Külastame vastastikku teineteist, isegi korraldame ühiseid laagreid. Olen rahul sellega, et meil on palju sõpru õigeusu kirikus.

Suhted riigiga?
Riik on meie suhtes positiivne ja meisse suhtumine on asjalik. Karjalas ja Peterburis võib öelda, et suhted riigiga on isegi sõbralikud. Vahel on tulnud mõne krundi kiriku valdusse saamiseks pidada pikkigi nõupidamisi, nagu näiteks Murmanskis, kus see kestis 10 aastat, kuid lõpuks vahetus kuberner ja saadigi meie kiriku jaoks krunt.

Missugune roll Ingeri kiriku elus on Eesti luterlikul kirikul?
Kui Ingeri kirik hakkas iseseisvuma, oli meie jaoks oluline Eesti kiriku antud abi pastorite koolitamisel. Näiteks väga oluline oli, et Arvo Survo sai õppida Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudis. Pastoraalne abi oli suur: Elmar Kull Narvast käis meie kogudusi teenimas, ristis ja konfirmeeris meie liikmeid soome keeles. Olulised olid Paul Saar ja Harri Mõtsnik, Tiit Salumäe, Voldemar Ilja, Karl Reinaru, Leevi Reinaru ja teised. Nad jätsid suure jälje meie ellu.

Kui palju on Ingeri kirikul liikmeid?
Nagu juba ütlesin, elab üle poole meie kiriku liikmetest juba Soomes, aga meil on üle 10 000 liikme ja üle 15 000 inimese on meie kirikus ristitud. Koguduste aktiivseid liikmeid on 10 000. Neid teenib 100 vaimulikku. Kogudusi on 80 ja igaühel neist on mingi ruum, osal küll näiteks vaid korrusmaja korter. Kirikuid on 50.

Milline on Petroskoi luterliku kiriku olukord?
Pastor Aleksei Krongolm: Viimastel andmetel on meil 200 luterlast, pühapäeval käib kirikus 120 inimest. Linnas on 280 000 elanikku. Kiriku ehitamist alustati 2003. aastal ja kirik pühitseti kasutusse 2011. aastal. Igal pühapäeval on kaks jumalateenistust: kell 11 soome keeles ja kell 14 vene keeles. Mõlemal teenistusel on ühepalju osalejaid.
Arengud on sellised, et soomekeelsel teenistusel osalejate arv väheneb ja venekeelsest teenistusest osavõtjate arv suureneb. Mõlemal teenistusel on oma lauluraamat. Soomekeelseid ja saksakeelseid laule on tõlgitud ka vene keelde.

Mida tähendab käesoleval aastal toimuv soome-ugri vaimulike konverents teie kogudusele ja kohalikele inimestele?
Ühest küljest on see heas mõttes propaganda: inimesed saavad teada, kes on luterlased. Paljud siin ei tea, kes on luterlased. Ja selle info levitamine on positiivne.
Teisalt on Ingeri kirik ennast meie kultuuriruumis positsioneerinud konservatiivsena ja ma ei tea, mida selles plaanis teistelt maadelt oodata. See on veidi hirmutav, sest tahame jääda oma alustele. Muidugi loodame, et kõik on lahendatav ja Jumala õnnistuse all.
Kaido Soom

Soome-ugri vaimulike konverentsid
Budapest 1937
Lappeenranta 1939
Budapest 1968
Iisalmi 1981
Budapest 1985
Valkeala 1989
Otepää 1993
Budapest 1996
Lapua 2000
Kolozsvár 2004
Révfülöp 2008
Tartu 2012
Petroskoi 2016