Arvestada mitte inimlike, vaid Jumala võimalustega

Jumala rahvas on tulevikurahvas ja vaatab alati ettepoole. Oluline on küll meeles pidada ja tänumeeles mõtelda kõigile Jumala tegudele, kuid uue aasta õnnistused sõltuvad ka sellest, millised on meie ootused ja soovid. Kui Jeesuse juurde toodi pime, siis küsis Jeesus temalt: «Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?»
Ühel noorteõhtul küsisid noored üksteiselt: «Mida sa teeksid, kui sul oleks lõpmatult palju raha?» Kui kõik olid oma unistused välja ladunud, siis selgus, et nad olid soovinud midagi suhteliselt väikest. Keegi ei olnud söandanud unistada suurtest ja võimatuna tunduvatest asjadest. Jumala ees seistes ei ole meil vaja arvestada inimlike võimalustega, vaid Jumala võimalustega.
Arvan, et uue aasta algul küsib meie käest Õnnistegija: «Mida sa tahad, et ma sulle uuel aastal teeksin?» Ega meil muredest muidugi puudust pole. Nuriseda oskame paljude asjade pärast. Nutulaulus öeldakse: «Miks inimesed elus nurisevad? Igaüks nurisegu omaenese patu pärast!»
See olekski minu esimene soov, et ma mõistaksin oma patu pärast nuriseda ja sirutada üksi Tema poole, kellel on meelevald patte andeks anda. Patt ongi meie elu suurim probleem. Seni, kuni me seda ei mõista, on raske loota muude asjade paranemisse.
Kindlasti soovin ma, et kogu maailmas ja ka meie maal oleks rahu. See viletsus ja häda, mida sõjad enesega kaasa toovad, annab aluse arvamiseks, et keegi ei soovi sõdasid. Kuid ometi on sõdu pidevalt peetud ja ka tänapäeval on sõda reaalsus.
Ilmselt tehakse maailmas palju seda, mida me tegelikult ei taha. Hoidku Kõigeväeline meid siis nende jõudude eest, mis meie elu hävitavad. Eks meie elu hävitavaid jõude võib olla meile lähemalgi, kui me arvame. Jeesus ütles: «Kes oma elu armastab, see kaotab selle.» Enesekeskne elu ja enese heaolu esiplaanile tõstmine on ikka hävitava mõjuga. Kahjuks ei ole seda kerge mõista.
Soovin, et Jumala sõna rikkalikult elaks meie seas, nii kirikutes, kodudes kui koolis, ja et meil oleksid ustavad töötegijad jumalariigi tööpõllul. John Wesley arvas, et kui tal oleks 100 meest, kes ei karda kedagi ega midagi muud kui vaid Jumalat, siis ta suudaks kogu maailma ristiusku pöörata.
Õpetussõnade autori eeskujul ei palu ma rikkust ega vaesust. Küll aga seda, et saaksin toidetud vajaliku leivaga. Nii rikkus kui ka vaesus sisaldavad kiusatusi, millest ma ei pruugi võitu saada.
Muidugi soovin ma oma riigile väärikat presidenti. Presidendi kohta ilmselt kõlbavad samad nõudmised, mida Paulus soovitab ülevaatajale: «Ülevaataja peab siis olema laitmatu: ühenaisemees …, kes oma peret hästi juhatab … Sest kui keegi ei oska juhatada oma peret, kuidas ta võib hoolt kanda Jumala koguduse eest?»
Soovin teha veel väikesi muudatusi oma elus. Mõnda asja tahan teha teisiti kui seni ja mõne asja kavatsen tegemata jätta. Väikestel otsustel võib elus olla suur mõju.
Veidi üle kümne aasta tagasi küsis aastavahetusel minult Postimehe ajakirjanik: «Milliseid lubadusi sa annad tulevaks aastaks?» Kiiruga vastasin telefoni otsas, et kavatsen iga esmaspäeva hommikul uut nädalat alustada palvehetkega oma kiriku altari ees. Tulemus on see, et kohe liitusid minuga meie koguduse töötegijad ühisele hommikusele palvele. Sellest on saanud nüüd juba aastaid kestev õnnistusrikas tava alustada esmaspäevast tööpäeva.
Meie isiklikud otsused ei pruugi mõjutada mitte ainult meie endi elu, vaid nendel võib olla palju laiaulatuslikum mõju.
Uut aastat alustades peame teadma, et meie kõige kaunimad ja vagamad soovid ning kavatsused ei pruugi sobituda Jumala plaanidesse. Sellepärast ei unusta me oma soove esitades lisamast: «Siiski ärgu sündigu mitte minu, vaid Sinu tahtmine.»
Soovin kõigile Jumala armu ja rahu.

 
Joel Luhamets,
piiskop