Kogudusetöö kogukonna hüvanguks

Valga sinodi koosolek algas jumalateenistusega Hargla kirikus.

Jumalateenistus peeti EELK parimate traditsioonide järgi, laulude, pihitalituse, jutluse ja armulauaga. Jutlustas piiskop Joel Luhamets, kaasa teenisid pea kõik praostkonna vaimulikud. Hargla koguduse jaoks oli rõõm võõrustada sinodit, viimati olid Hargla sinodil meie hulgas veel Jüri Stepanov ja Jaan Kiivit. Hargla kogudus on olnud juba aastast 1999 hoolduskogudus.

Ääremaa inimesed
22 sinodisaadikut siirdusid Taheva kultuurimajja koosolekule. Tervitusteks võtsid sõna maavanem Margus Lepik ja Taheva vallavanem Monika Rogenbaum. Valga maavanem võtab kirikuelu südamega. Sinodipäeval oli ta tulnud Harglasse kohale omaenda sünnipäeval, nagu selgus pärast. Maavanem võttis osa jumalateenistusest ning osast koosolekust. Oma kõnes rääkis ta riigiametniku pragmaatilise töö ja tööga kaasneva inimeste hingede hoidmise seosest.
Maavanem kuulab ära ääremaa inimeste mured, puudused riigi funktsioneerimises. Räägitakse vajalikest investeeringutest, s.o suurtest asjadest, mida inimesel, sageli maavanemalgi, on raske mõjutada. Telefonikõne võib olla pikk, kuid tulemuseks on see, et inimene, peale selle et ajab suuri asju, saab ka rahu südamesse ja tunde, et inimene ja riik teevad ühte tööd. Maavanem rääkis usuõpetuse vajalikkusest, riigi abi vajalikkusest kirikute korrashoiul, ühiskonna ühtekuuluvusest ühise pärandi hoidmisel.
Hargla kihelkonna aladel on Taheva ja Mõniste vald. Taheva vallavanem rääkis valla ja koguduse koostööst. Koos on tehtud põhjalikult korda kiriku katus ja pühakoja ümbrus, ühiselt on hooldatud ja parandatud kalmistut. Kohalikud osalevad palju talgutöödel. Mureks on kiriku põrand ja pinkide alumised otsad, mis on ulatuslikult vammist kahjustatud.

Tublid inimesed
Praostkonna sõnaline aruanne, majandusaruanne ja eelarve ning revisjoniakt olid saadetud sinodi liikmetele (ja muudelegi) elektronpostiga, saadud ka tagasiside. Osa teemasid oli käsitletud eelnevalt praostkonna konverentsil, seetõttu kippus päevakord olema üsna kergesti hallatav. Nii otsustati anda rohkem aega vaimulikele oma kogudustest kõnelemiseks.
Elva koguduse õpetaja kurtis juba möödunud aastal sinodi ees, et koguduse arengut takistab vaimuliku rahulolu eluga, tööga, iseenesega. See rahulolu kestab ikka veel. Hea on olnud koostöö naaberkoguduste, hooldusasutuste, kõrgkoolidega.
Hargla koguduses oli mullu väga hea leeriaasta, leerirühm koosnes seitsmest inimesest. Suureks rõõmuks oli Valgamaa kauni kodu tiitli vastuvõtmine, mis anti seekord Hargla kalmistule. Kes küll elavad selles kaunis kodus, kas muumiad või surnud?
Karula kogudus on rõõmus lastetöö üle, rühm on suur, käib ka laagrites väljaspool oma kogudust. Kogudusel on koor, kel alati jõudu osa võtta üldkiriklikest üritustestki. Kogudus osaleb kirikut ümbritseva keskkonna korrashoiul, hõlmates uut ja vana kirikut, pastoraati ja ka muid ajaloolisi paiku kihelkonnakeskuses. Rahva vaimsuses on aga aruandeaasta toonud juurde uue ilmingu – loodususundi otsinguid, mis on märgatavad ka indiaanisümbolites õuedel.
Laatre koguduse hooldajaõpetaja rääkis koguduse tublidusest, kogudus oskab enam koguda kui pillutada. Üleüldse on see õhtumaine torm ja tung viinud ka kogudusi edasi, vastandina eneseimetlusele, mis paneb meid seisma. Tungi ja tormi on väikeses koguduses piisavalt, kätte on võetud näiteks oreli remont, millel kord on omandanud oma meistrioskused Kriisade dünastia.
Nõo kogudus on võib-olla EELK rekordiomanik algatuste ja ürituste alal. Sageli on algatused tulnud juhatuse esimehelt, kes on neid tehes tekitanud inimestes mulje, et need on nende endi algatused. Kogudus on ühendanud evangeeliumi, muusika ja kohaliku elu  tervikuks. Kirikuhoone korrashoidmisel jõuti edukate arheoloogiliste kaevamisteni kirikuaias.

Peremehetundega inimesed
Otepää koguduse õpetaja räägib sujuvast vaimulikust elust, mida koguduse diakoonia- ja muusikatöö ning majandustegevus igati toetab. Korras on hoitud kirik, kaks kalmistut, uusi investeeringuid ootab lipumuuseum pastoraadis.
Puhja koguduse õpetaja räägib kasvavast rõõmust koguduseelus kaasaelamisel. Lastetöö, mis on Puhjas alati silma torganud, on arenenud koostöö ja mitmekesiste üksikettevõtmiste suunas koostöös koolidega. Kogudusest on välja kasvanud ja üha enam iseseisvunud arenguabi Sambia Sõbrad ning Karijärve keelpilliorkester. Kogudus on elanud aastakümneid positiivse tähelepanuta, viimased aastad on toonud muutuse, kolmel aastal järjest on kogudus saanud Puhja vallas tunnustuste osaliseks.
Rannu kogudus on leidnud endale taas püsiva vaimuliku, praostkonna vikaarõpetaja Diina Tuuliku. Kogudus on parandanud läbijooksva kirikukatuse. Mureks on orel, põrand ja kell. Sinodilised said ka väikese bioloogiatunni Rannu kiriku põranda abil. Nimelt kui toonesepp, kasulik putukas, võib ventileerida põranda nii, et majavamm seal kuiva kätte kõngeb, siis mõelgem, mis loomi võiks veel kiriku põranda alla elama panna, et need majavammi päris ära sööksid.
Sangaste kogudus on rekonstrueerinud kirikutorni. Õpetaja leiab, et kogudus elab küll ühiskonnas, kus on juba kolmas põlvkond õpitud abitust, kuid saab sellest üle. Peremehetundega inimesed hoiavad korras kodukoha kirikut.
Valga kogudus on olnud sama hästi kui hoolduskogudus juba pea aastakümne jooksul, ka 2015. a esimene pool kulges pidevas asendajate otsimises. Aasta teisel poolel võttis töö enda kanda stud. theol. Margus Suvi, kellele kogudus hakkas maksma (eelarves ette nähtud) vaimulikupalka. Töö tulemused on näha, alanud on hingehoiutöö, lastetöö, kinnisvara korrashoid, töö avalikkusega jm.
Vallo Ehasalu

Valga praostkond
Kogudusi 11
Vaimulikud: Vallo Ehasalu (praost), Mart Jaanson (abipraost), Lea Kärson, Ivo Pill, Marko Tiirmaa, Tiit Kuusemaa, Enno Tanilas, Maarja Sokk, Diina Tuulik, Kaido Metsoja, Peep Audova.
Liikmeid 1145
Ristitud 62