Eesti religioosne maastik, 3

(Algus EK nr 10, 07.03.)

Samuti on tänaseni tähenduslik ajalooliselt suurima kiriku staatus. Tavamõtlemises ning eriti moodsas antiklerikaalses intellektuaalses diskursuses võib sageli kohata väärarusaama, nagu oleks EELK riigikirik. Samas ei saa eitada, et niihästi oma liikmeskonna suuruse kui ka olemasoleva infrastruktuuri, aga ka omandis või kasutuses oleva ajaloolise kultuuripärandi tõttu on evangeelne luterlik kirik olnud riigile usuliste ühenduste seast kõige olulisemaks partneriks. Selle tunnistuseks olgu näiteks 1995 asutatud Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjon.

Evangeelse luterliku kirikuga seoses peab aga tunnistama ka üht hilis-ajaloolise protsessi mõjurit, mille tähendus ning tegelik mõju saab ilmseks tõenäoliselt lähitulevikus. See puudutab vananevat liikmeskonda. Tulles tagasi 2000. aasta rahvaloenduse juurde, tuleb tõdeda, et 70% luterlaste vanus oli üle viiekümne aasta.

Õigeusklikud

Suuruselt teine uskkond, kellega aastal 2000 samastas end 12,8% elanikest, on õigeusklikud. 43,78% kõigist kindlat usku tunnistavatest inimestest pidas end õigeusklikuks. Õigeusu kogukond Eestis jaguneb kahe kiriku, Eesti Apostliku Õigeusu ja Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku vahel. Ajaloolistest põhjustest tingituna on nende kahe kiriku suhted olnud suhteliselt jahedad.

Peatudes veel hetkeks viimase rahvaloenduse andmetel, peab nentima, et tollal 143 554 end õigeusklikuna määratlenud inimesest oli eestlasi 18 517 ning venelasi 104 698. Seega on õigeusu traditsioon suurimaks, mis ühendab vene rahvusest isikuid.

Õigeusu traditsiooni juures ei saa mööda vaadata ka Kuremäel asuvast Moskva patriarhile alluvast Pühtitsa naiskloostrist, mis on vaieldamatult ainulaadseks ja omapäraseks nähtuseks Eestis.

Katoliiklased

Roomakatoliku kiriku rolli Eestis ei ole lihtne üheselt mõõta. Ühelt poolt on roomakatoliku kirik nii ajalooliselt kui ka tänases ühiskondlik-kultuurilises kontekstis ühendanud eelkõige välismaalasi. Teisalt on roomakatoliku kiriku tähendus aeglaselt, kuid järjekindlalt tähtsustunud Eesti kultuurimaastikul alates 1970. aastate teisest poolest, mil katoliku kirikuga hakkas liituma noorem kultuurigeneratsioon.

Eelkõige tänu roomakatoliku kirikusse kuuluvatele kultuuritegelastele tundub katoliku kirikul Eestis olevat teatud elitaarse, kõrgkultuurilise või -intellektuaalse kiriku maine. Mingis mõttes võiks katoliku kiriku tähendust meie kultuuriruumis võrrelda budismi tähendusega, kus samuti liikmeskonda kuuluvad silmapaistvad kultuuritegelased tõstavad traditsiooni tähenduslikkust, mis ei ole sõltuvuslikus seoses sellega seotud inimeste arvuga.

Katoliku kiriku puhul tuleb tähele panna sedagi, et Eestis tegutseb viis nunnaordut ja 2 mungaordut. Mõne ordu esindatus piirdub vaid mõne õe või vennaga. Samas on Pirita kloostris asuvate birgitiinide kultuuriline tegevus (Pirita kloostri päevad ja Birgitta festival) ning Halastuse Misjonäride Ordu (nn Ema Teresa õed) sotsiaaltöö kinnistanud nad Eesti usulisele maastikule. Veel tegutseb Eestis juba aastaid vastuolulise kuulsusega organisatsioon Opus Dei, mis ühelt poolt on hoidnud suhteliselt madalat profiili, kuid teisalt pälvinud aeg-ajalt ajakirjanduse sugugi mitte negatiivset huvi.

Tähelepanu väärib ka roomakatoliku kiriku vaimulikkond, sest väga pika perioodi vältel ei teeninud siinseid kogudusi eestlastest vaimulikud. Praegugi on siinsete preestrite hulgas vaid üks eestlasest kogudusepreester, kellele lisandub Pirita kloostri vaimulik Monsigneur Vello Salo.

Baptistid, metodistid ja teised

Eesti vabakirikliku traditsiooni lipulaevaks on vaieldamatult Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Koguduste liidu kui vabakiriklikke traditsioone ühendava organisatsiooni juured asuvad 1945. aastas, kui nõukogude võim ühendas seni erinevate usuliste ühendustena tegutsenud baptistid, evangeeliumi kristlased, nelipühilased ja priilased üheks organisatsiooniks.

Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu kogudused paiknevad üle Eesti ning ühe iseloomuliku joonena võib esile tõsta sotsiaalset tundlikkust ning valmidust sõnavõttudeks ja seisukohaavaldusteks küsimustes, mis sageli tähelepanuta jäävad. Olgu selliseks näiteks kas või pöördumine 2004. aastast, mil juhiti tähelepanu vajadusele piirata meediakanalites vägivalla ja kombelõtvuse propageerimist ning nõuet keelata neis alkoholi, tubaka ja hasartmängu reklaam, et vähendada võimalusi sõltuvuste tekkimiseks.6

Omaette valdkonna moodustab antud koguduste liidu juures ka halastustöö kodutute ja puudustkannatajatega. Kui juba 1930. aastatel räägiti baptistidest kui kõige kiiremini kasvavast uskkonnast Eestis, siis tuleb märkida, et luterlaste ja õigeusklike järel moodustavad baptistid suuruselt kolmanda uskkonna tänases Eestis, olles säilitanud oma liikmeskonna arvukuse läbi aastakümnete. Samas on olnud EEKBKL kogudused läbi ajaloo mitme usulise ärkamise toimumise kohaks.

______________

6 http://www.postimees.ee/290304/online_uudised/130265.php

Ringo Ringvee

Artikkel peegeldab autori isiklikke vaateid.

(Järgneb.)