Reformatsioon tõi olulisi muutusi hariduses ja kultuuris
/ Autor: Taavi Aas / Rubriik: Arvamus / Number: 12. oktoober 2016 Nr 40 /
Eesti Kirik avaldab lõikustänupühal, 9. oktoobril Oleviste kirikus reformatsiooni 500. aastapäeva avajumalateenistusel peetud sõnavõtud. Peapiiskop Urmas Viilma jutluse avaldame järgmises lehes.
Head kirikulised!
«Mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab,» ütleb apostel Paulus kirjas galaatlastele. Valisin just nimelt selle kirjakoha oma tervituse juhtmõtteks, sest eks seisame täna, lõikustänupühal ju omamoodi lõikuspidude lävel. 2017. ja 2018. aasta on täidetud märkimisväärsete tähtpäevadega meie vaimses, kultuurilises, religioosses ja poliitilises elus. Meie iseolemise loos. Möödub 500 aastat luterlikust usupuhastusest ning 100 aastat Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Vabariigi sünnist.
31. oktoober 1517. Reformatsiooni sümboolset algusdaatumit teavad enam-vähem kõik inimesed. Harvemini mõtleme selle võimsa uuenemisprotsessi tähendusele nii ajaloo- kui tänapäevaste sündmuste mõjutajana.
Kiirus, millega reformatsioon Liivimaale, Eestimaale ja Tallinna jõudis, on omas ajas ja isegi tänapäevast võrgustunud maailma silmas pidades imetlusväärne. Me oleme tänulikud tollasele Tallinna raele, kes, olles Martin Lutheriga ühenduses juba 1520. aastate lõpust, avas, sümboolses mõttes muidugi, Tallinna all-linna väravad Lutheri õpetusele. Oleviste ja Niguliste kirik andsid ruumi uute ideede jutlustamisele.
Milliseks oleks maailm kujunenud ilma Martin Lutheri ja reformatsioonita, selle üle võime vaid diskuteerida ja oletusi teha. Oleme sündinud luterlike väärtustega toestatud kultuuriruumi ning meie väärtushinnangud on kujunenud Lutheri õpetusele tuginedes.
Reformatsioon ei tähista pööret mitte ainult religioonis, vaid ka olulisi muutusi hariduses ja kultuuris. Sellest ajast peale, kui kirik hakkas kõnelema inimesega tema emakeeles, kui kirikulaule sai laulda oma keeles ja tihtilugu ka omal, s.t tuntud viisil ning kirik võttis tegelda rahvakeelse hariduse andmisega, muutus vaimne suhe kiriku ja inimese vahel selgeks.
Tallinna linnavalitsusel ja minul luterlasena on hea meel, et Tallinn on valitud Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas projekti «Euroopa reformatsioonilinnad» liikmeks.
Reformatsiooniaasta projekt algab täna ning järgnev aasta on täidetud rohkete üritustega, millest tähelepanuväärne osa toimub Tallinnas. Tallinna linn tahab olla Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule heaks ja usaldusväärseks koostööpartneriks, sest anda on õndsam kui võtta, öeldakse Apostlite tegude raamatus.
Taavi Aas,
Tallinna abilinnapea
