Võrdne kohtlemine kõigile

15. veebruaril külastas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta Rakvere koguduse erivajadustega inimeste töökeskust. Külaskäigul oli volinik nõus Eesti Kiriku lugejaile tutvustama oma töö sisu.

Kõikides arenenud riikides on võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon olemas. Võrdõigusvolinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist. Volinik teeb järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris. Tema poole võib pöörduda igaüks, kes kahtlustab, et teda on diskrimineeritud soo, rahvuse, rassi või nahavärvuse, usundi, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu.
„Tegemist on kaasaegse ühiskonna nähtusega, kuna elu ei ole enam nii kogukondlik. Kunagi täitis seda rolli õpetaja või külavanem. Meie ülesanne on, et igal inimesel, kes tahab ja suudab ühiskonda panustada, oleks see võimalus,“ tutvustas Pakosta.

Madal lävi
Voliniku poole pöördumine on salajane. „Et julgustada kõiki, on lävepakk hästi madal. Vastame ka sotsiaalmeedia kaudu tulnud anonüümsele sõnumile,“ rääkis Pakosta. Enamik pöördujaid soovib lihtsalt aru saada, mis olukorras nad on. Sageli ei taheta, et avalduse sisu jõuaks tööandjani.
„Ebavõrdse kohtlemise põhjuseks on tihti teadmatus. Sageli piisab teavitustööst. Oleme orienteeritud lahenduste leidmisele, mitte karistamisele,“ rõhutas volinik. Näiteks võib ettevõttes abi olla võrdse kohtlemise juhendist või nimetatakse kollektiivist kõige auväärsem lepitajaks. Kui läbirääkimiste teel lahendust ei leita, siis alustatakse menetlust, ent seda tehakse alati kokkuleppel avalduse esitajaga.

Pöördumiste teemad
Eelmisel aastal kasvas voliniku poole pöördumiste arv lausa 60%. „Põhjuseks võib olla teadlikkuse kasv. Olen väga aktiivselt käinud mööda Eestit,“ jagas Pakosta. Kõige enam avaldusi on seotud lapsevanemaks olemise ja pereliikme hooldamise teemadega, teisel kohal on puudega inimeste mured ja kolmandal vanusega seotud küsimused.
Pöördumiste sisu muutub aastatega. Näiteks kui siiani pöördusid puuetega inimesed, kuna neil polnud võimalusi tööks ja õppimiseks, siis eelmisel aastal leidsid kajastamist ka juhud, mis olid seotud halvustava või eemaletõukava suhtumisega või otsese diskrimineerimisega töökohal.
Võrdõigusvolinik tõstis esile Rakvere koguduse initsiatiivi intellektipuudega inimestele töökeskuse rajamisel: „Töövõimereformis on palju lahendamata küsimusi. Üks neist on seoses intellektipuudega inimestega. See pole ainult Eesti probleem. Puuetega inimestest on eelarvamuste tõttu just vaimupuudega inimestel kõige raskem tööd leida. Siin on Rakvere kogudus eeskujuks riigile.“

Usuga seotud probleemid
Usuga seonduvaid pöördumisi on vähe. Luterliku usutunnistusega seoses meenus volinikule pöördumine, mis oli ajendatud tundest, et inimest halvustati luterlaseks olemise pärast. Usulised veendumused on kaitse all, ent neid loetakse sellisteks, mida inimene ise teatud määral saab mõjutada.
Näiteks puude puhul ei ole see võimalik. Seetõttu eeldatakse, et kui inimene peab tööd ja usulisi rituaale ühendama, siis saavad nii tööandja kui ka töötaja mõistlikul määral teineteisele vastu tulla.
„Inimesed peavad olema ühiskonnas võrdväärselt tunnustatud, sõltumata oma usust, aga ka töö peab olema hästi tehtud. Tööandjalt eeldatakse mõistlikke kohandusi, ent need ei tohi segada töötegemist ega seada teisi töötajaid halvemasse olukorda,“ avas Pakosta probleemi sisu. Näiteks ei peeta mõistlikuks, et õpetaja palvetamise pärast tunni katkestab.

Mis on vihakõne?
Sõnavabadus annab Pakosta sõnul inimesele õiguse välja öelda, et talle on usulistest veendumustest tulenevalt vastuvõetamatu näiteks homoseksuaalne suhe. Seda ei peeta vihakõneks. Probleem tekib, kui selle veendumuse põhjal kutsutakse selle grupi vastasele vägivallale või diskrimineerimisele.
„Oma veendumusi võime väljendada, ent nende alusel ei tohi kedagi ühiskonnast rühmakuuluvuse põhjal eemale tõugata. Usuringkondadel on ehk seda isegi lihtsam mõista, sest nõukogude ajal tõrjuti teid usutunnistuse tõttu,“ sedastas Pakosta.
Kätlin Liimets