Oluliste otsuste aeg välis-eesti kirikus

Maikuu peamiseks sündmuseks meie kirikus oli vaieldamatult EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress Tartus. Kuid kirikus on ikka nii, et pühitsemist väärivad pidupäevad ja ajaloolise kaaluga otsuste tegemine käivad käsikäes.
Eks kõik ajalootähtpäevadeks vermitud sündmused on kunagi olnud meie eelkäijate ette kerkinud olukordades lahendamist vajanud probleemid või antud ajahetkes vastutuse võtmist vajavad keerukad otsused, millest nüüdseks on saanud ajaarvamise verstapostid.

EELK Londoni kogudus 70
21. mail olime koos piiskop Tiit Salumäega Londonis koguduse 70. aastapäeval. See kogudus oli esimesi, mille 1944. a kodumaalt sõjapõgenikena lahkunud ja mõne sõjajärgse aasta jooksul Inglismaal püsivama eluaseme leidnud eestlased asutasid. Praeguseks on suurem osa neist, kes võõrsile pillutatutena otsustasid oma emakeelse koguduse asutada, ammu igavesele kodumaale jõudnud.
Osa pagulasi jõudis ära näha ka kodumaa iseseisvuse taastamise. Maailm on oluliselt avanenud ning kodumaad okupeerinud impeeriumgi on maailma poliitiliselt kaardilt kadunud. Võõrsil elamisest on paljudele eestlastele saanud pealesunnitud paratamatuse asemel pigem avanenud võimaluste vastu võtmise vaba valik. Huvitav on muuhulgas fakt, et ka 100 aastat tagasi elas väljaspool Eestit umbes 200 000 eestlast.
Kirikulisi oli 21. mail Londoni koguduse aastapäeval üle 40 ja enamik neist inimesed, kes pärast Eesti iseseisvuse taastamist on asunud Inglismaale elama. Reet Kromel ja kohalik eestlaste koor laulsid. Kohal oli ka Eesti Vabariigi suursaadik Lauri Bambus koos perega.
Selle külaskäigu peamine positiivne informatsioon oli see, et õp Lagle Heinla ja sealne kogudus on valmis oma tegevust jätkama EELK diasporaakogudusena.
22. mail kohtusime Inglis­maa Luterliku Nõukogu (Council of Lutheran Churches Trusteed) esimehe James Laingi ja juhatuse liikme, läti koguduse vaimuliku Eliza Zikmanega. Kohtumisel saime palju infot selle kohta, kui suur roll Inglismaa luterlike koguduste koondamisel luterlikku nõukogusse oli õp Jaak Taulil. Saime kinnituse, et luterlik nõukogu aktsepteerib EELK Londoni koguduse ja EELK konsistooriumi vahelist diasporaalepingut pärast sõlmimist.

Piiskop Andres Taul
Läinud aasta augustis tähistas piiskop Andres Taul 80. sünnipäeva. Selle aasta 1. aprillist siirdus ta emerituuri, kuna halvenenud tervis takistab ametikohustuste täitmist. Tema pikka teenistusaega jääb palju sellist, mida meie kirikus tänuga meenutada. EELK laulu- ja palveraamatu valmimine õnnestus 1991. a suures osas tänu sellele, et Andres Taul oli eestvedajaks kodu- ja väliskiriku lauluraamatukomisjonide vahelises koostöös. Tartu ülikooli usuteaduskonna taasavamise järel viibis Andres Taul pikemat aega Tartus, et pidada loenguid usuteaduskonna üliõpilastele ja täita ülikooli kap­lani ülesandeid.
Osutunud valituks Välis-Eesti kiriku peapiiskopiks, viis ta lõpule aastaid kestnud kirikute taasühinemise keeruka protsessi novembris 2010, kui allkirjastati kiriku nähtava ühtsuse lepe. Sellest hetkest alates teenis ta EELK Välis-Eesti piiskopkonna piiskopi ametis. 2017. a 3. aprillil andis peapiiskop Urmas Viilma emeriitpiiskop Andres Taulile üle EELK elutööpreemia.

Sinod kogunes Haapsalus
23. mail algas Haapsalus EELK Põhja-Ameerika (Kanada ja Ameerika) praostkonna sinod saadikute kohtumise ja õhtusöögiga piiskop Tiit Salumäe kodus. Järgmisel hommikul liitus meiega ka peapiiskop Urmas Viilma sinodikoosolekuks ja kirikukogu istungiks, mis peeti Lääne maavalitsuse koosolekusaalis.
Sinodikoosolekut 24. mail juhatas praost Mart Salumäe. Kokkutulnuid tervitasid ka Lääne maavanem Neeme Suur ning Lääne praostkonna abipraost Lembit Tammsalu. Maavanem nentis, et Põhja-Ameerika praostkonna sinodikoosoleku toimumine Haapsalus on küll harukordne, kuid mitte üllatav. Nimelt on piiskop Tiit Salumäe rohkem kui nelja aastakümne pikkuse Haapsalus hingekarjasena teenitud aja jooksul nii oma kodulinna kui Läänemaa inimesed õpetanud hindama ja sõlmima rahvusvahelisi kontakte üle kogu maailma.
Päevakorras oli praostkonna 2016. a aruandlus ning 2017. a eelarve. Koguduste esindajad andsid ülevaate koguduste eelmise aasta tegevusest.
2016. a oli esimene aasta, mil tegutseti Põhja-Ameerika mandril asuvaid EELK kogudusi ühendava praostkonnana. Aasta tagasi pidas uus praostkond esimese sinodi.
Praegu on praostkonna koosseisus neli kogudust Kanadast: Hamiltoni, Montreali Jaani, Toronto Peetri ja Vancouveri Peetri ja viis kogudust ning üks kuulutuspunkt USAst: Baltimore’i Markuse, Detroiti Michigani, Minneapolise, New Yorgi ning Portlandi ja Chicago. Kogudusi teenib kokku viis vaimulikku, kellest kaks on põhikohaga, kolm osalise tööajaga rakendatud koguduste teenistusse ja omakorda neist kaks on juba väärikas eas.

Koguduste liikmeskonna kahanemine
Kahe sinodi vahelisel perioodil on praostkonna koguduste arv oluliselt kahanenud. Tegevuse on lõpetanud kaks kogudust USAs (Seattle ja San Francisco) ning üks kogudus Kanadas (St. Catharines). Oma tegevust on kuulutuspunktiks ümber kujundamas või tegevuse lõpetamist kaalumas veel kolm kogudust: Kesk-Florida, Londoni Pauluse ja Ottawa.
Nende staatus on hääbumise piiril, sest kõigis neis on alles vaid alla kümne annetajaliikme. Kui seal jumalateenistusi õnnestub korraldada aastas korra või paar, on kohal enam inimesi. Siis ka kaugemalt tulnud külalisi, et pidada jumalateenistust koos sugulaste või tuttavatega.
Praostkonna kahes koguduses – Toronto Peetris ja Vancouveri Peetris – peetakse jumalateenistusi igal pühapäeval ja kõigil suurtel kirikupühadel. Hamiltonis ja Montrealis toimuvad jumalateenistused kaks korda kuus. Portlandis, New Yorgis ja Baltimore’is on jumalateenistused keskmiselt korra kuus ja ülejäänud kogudustes harvemini.
Koguduste liikmeskonna kahanemine on tingitud paljus paratamatutest teguritest. Kunagiste pagulaste esimese põlvkonna elujõuline ja aktiivse tegevuse iga on mööda saanud. Järgmine põlvkond on segunenud kohaliku rahvaga ja kodune keel pole enam eesti keel, kolmandal ja neljandal põlvkonnal on enamasti side eestlusega oluliselt kaugem.
Samuti ei elata enam nii tihedalt koos neis linnades või piirkondades, kus omal ajal kogudused asutati. Vahemaad suurlinnades on palju olulisem takistus kirikuga elava sideme hoidmisel. See kõik mõjutab pöördumatult eestikeelse koguduse osaduse võimalusi ja ka vajadusi.
Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, et kui koguduses tegevuse jätkamine pole enam jõukohane, saaks kas koguduse likvideerimine või reorganiseerimine tehtud nii, et oleks täidetud kõik vajalikud seadusandlikud nõuded ja et koguduse arhiividokumendid koondataks praostkonna arhiivi.
Vaatamata eespool kirjeldatud olukorrale on 2016. a olnud kogudustes rõõmsa osaduse aasta.
EELK Välis-Eesti piiskopkonda, kuhu veel mõnda aega tagasi kuulusid lisaks USAs ja Kanadas tegutsenud kolmele praostkonnale ka praostkonnad Rootsis, Saksamaal ja Inglismaal ning kogudused Austraalias, oli 2017. a 24. maiks jäänud vaid Põhja-Ameerika praostkond.

Välis-Eesti piiskopkond lõpetab tegevuse
Välis-Eesti piiskopkonna kirikukogu koosolekut Haapsalus juhatas peapiiskop Urmas Viil­ma, kuna EELKs kehtiva korra kohaselt läksid emerituuri siirdunud piiskop Andres Tauli kohustused üle peapiiskopile.
Kirikukogu päevakorras oli sisuliselt üks otsus: EELK Välis-Eesti piiskopkonna reorganiseerimine EELK Põhja-Ameerika diasporaapraostkonnaks. Kogudustele, kes oma saadikuid ja vaimulikke kohale saata ei saanud, oli eelnevalt laiali saadetud hääletussedel vastava otsuse poolt või vastu hääletamiseks. 21 hääleõiguslikust kirikukogu liikmest 16 olid otsuse poolt. Vastuhääli ei olnud. Viis hääleõiguslikku kirikukogu liiget ei osalenud hääletamisel.
Seega sai ettepanek piiskopkond diasporaapraostkonnaks reorganiseerida kirikukogul vajaliku toetuse. Selle tulemusena lõpetab EELK Välis-Eesti piiskopkond oma tegevuse 17. juulil 2017, mil praeguse konsistooriumi valimistähtaeg täis saab. Ettevalmistused Põhja-Ameerika diasporaapraostkonna moodustamiseks saavad peamises osas ka selleks kuupäevaks tehtud.
24. mail 2017 vastu võetud EELK Välis-Eesti piiskopkonna kirikukogu otsus on suure ajaloolise tähendusega. See loob võimaluse koguda väljaspool Eestit tegutsevad EELK kogudused EELK diasporaapiiskopkonda. Annab diasporaapraostkondadesse koondunud kogudustele esindatuse EELK kirikukogus ning selle kaudu saab ka väljaspool Eestit elav kiriku liikmeskond oma hääle kiriku oluliste otsuste kujundamises kuuldavaks teha.
Päev, mil peeti sinodi koosolek ja kirikukogu istung, lõppes piduliku jumalateenistusega Haapsalu toomkirikus. Kaasa teenisid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe, praost Mart Salumäe ja diakon Agu Ets (Baltimore). Jutlustas abipraost Hendrik Laur (Portland), kes tunnistas, et nii iidses pühakojas, kus pikki sajandeid on Jumalat teenitud, pole tal üle poole sajandi pikkuse ametiaja jooksul varem jutlustada õnnestunud.
Keskajast saadik püsinud kirikuhooned mõjuvad uuest maailmast tulijale muinasjutuliselt. Pärast Haapsalus veedetud päevi osalesid Põhja-Ameerika praostkonna esindajad ka Tartus toimunud kirikukongressil. Teekonnal Haapsalust Tartusse tehti lühikesi vahepeatusi teele jäänud kirikute juures. Pikem peatus koos kirikuga tutvumisega oli Kuusalus. Vaatamata kevadiselt heitlikele ilmadele, mis kord pakkusid suvist soojust ja siis jälle karget jahedust, andis Eesti ja saja-aastaseks saanud vaba rahva kodukirik kaugemalt tulnuile suurepärase elamuse.
Mart Salumäe
Torontost

Pildigalerii: