Nõos mõtiskleti, mis on luterlik

7.–12. augustini pidas Nõo kogudus jumalateenistuste, vestlusringide ja kontsertidega kuulutusnädalat, mis kandis pealkirja „Mina ja reformatsioon“.

„Kui mõned aastad ongi vahele jäänud, siis üldiselt saab öelda, et juba 20 aastat on Nõo kogudus igal sügisel korraldanud kuulutusnädala, et õhtuti pärast päevatööd koguneda kirikusse jumalasõna kuulama ja uurima,“ räägib Nõo koguduse õpetaja Mart Jaanson.
2003. aastast siin vaimulikuks olev Jaanson leiab, et kuulutusnädala formaat võimaldab huvilisi kirikusse tuua lisaks pühapäevasele jumalateenistusele: „Koguduseti on ju erinev. Kus toimuvad sel eesmärgil kihelkonnapäevad, kus saadakse kokku nädala sees piiblitundideks või palvuseks.“
Nõo kuulutusnädal pole massiüritus, aga see korraldajaid ei morjenda: tuleb see, keda kutse kõnetab ja kes tunniks-paariks aja leiab. Et programmi mitmekesistada ja erinevaid maitseid haarata, toimub nädala jooksul nii sõna- kui ka armulauaga jumalateenistusi, eri lektoritega ettekandeõhtuid ja vestlusringe ning ka muusikaprogramme.
Õp Jaansoni sõnul on neid, kes õhtust õhtusse, isegi aastast aastasse kohal käivad, aga samuti on neid, kes vaid ühele kirikuõhtule tulevad. Kirikuuks on kõigile kutsuvalt valla.

Hans Wühneri auks
Juba seitsmendat aastat pühendatakse üks päev kuulutusnädalast Nõo kalmuaeda sängitatud Hans Wühneri, sündides Vanakubja (1836–1911), mälestusele. Sel eesmärgil käidi pühapäeval pärast jumalateenistust suurmehe viimases elupaigas Keeri külas, samuti süüdati mälestusküünlad Nõo surnuaial Wühneri perekonna haual.
Tegemist on meie rahvusliku ärkamisaja suurkujuga, kelle isik ja roll kaasaegsete seas kipub teenimatult ununema. Ometi võib Wühnerit julgelt kõrvutada näiteks Jakob Hurdaga. Kooliõpetaja ja köstrina kasvatas Wühner oma õpilastes rahvustunnet ja isamaalisust. Tema käe all on hariduse omandanud näiteks Mihkel Veske, Ado Grenzstein ja Martin Lipp (Nõo koguduse õpetaja aastatel 1884–1923).
Wühner asutas laulukoore, rahvaraamatukogu ning oli Aleksandrikooli mõtte algatajaid ja peakomitee liige. Veel oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaid ja Tartu Põllumeeste Seltsi esimees. Tegi kaastööd kõigile rahvuslikele ajalehtedele. Eluõhtul oli Nõo koguduse eestseisja, tänapäeva mõistes juhatuse esimees. Tema kahest pojast said kirikuõpetajad.

Pöörasest armust
„Teemapüstitus on üpris luterlik,“ arvas teisipäevaõhtust vestlusringi juhtinud Lääne-Harju praostkonna abipraost Annika Laats, viidates tänavuse kuulutusnädala pealkirjale „Mina ja reformatsioon“. „Minu suurimaks sooviks on, et Jumal ei lakkaks mind reformimast, pidevalt uuendamast,“ rõhutas ta.
Ennetades kohalviibijate küsimuse, mis teda ühest Eesti otsast teise tõi, rääkis Risti koguduse õpetaja, et on isa poolt Tartumaa juurtega ning on neil päevil koos perekonnaga siinmail oma suguvõsalugu uurimas. Kui muist perekonnast oli lähedalasuval järvel kalaõnne proovimas, siis oli Annika ungarlannast ema tütrega koos kirikus.
Kas ja kuivõrd saab õigeksmõistuõpetust tõsta 16. sajandist tänapäeva, oli küsimus, millele õp Laats keskendus, toonitades, et õigeksmõistuõpetus oli Martin Lutheri teoloogia kese: „Luther rõhutas, et Jumal mõistab meid õigeks meie usu, mitte tegude põhjal.“
Mida tähendab armastada tingimusteta, mõistab Annika Laatsi meelest kõige selgemini iga lapsevanem, kes oma järeltulijale andes ei kalkuleeri, kas, mida ja kunas lapselt vastu saab. Just sellise armastusega armastab Jumal meid. „See on tegelikult päris pöörane ja inimestele raskesti mõistetav, et kuidas Jumal jagab oma küllust vastutasu saamata,“ mõtiskles Annika Laats.
Hoolimata päritolust
Kirjakohale Rm 2:13–16 jutlustades rõhutas õp dr Tarmo Kulmar, et Pauluse kirja näol Rooma kogudusele on tegemist Uue Testamendi raamatuga, mida Martin Luther kõrgelt hindas. Paulus kirjutas kogudusele, mida ta ei olnud ise asutanud ja mida ta veel polnud ka külastanud, ehkki plaanis seda.
Roomas, vägeva impeeriumi keskuses, elas toona palju eri rahvusest inimesi ning noore kristliku koguduse keskel puhkes vaidlus, kes pälvivad Jumala poolt õigeks mõistmise, kas ainult juudikristlased, kellel on seadus, või ka pagankristlased, kellel ei ole seadust. Pauluse seisukoht imponeeris Lutherile: õndsaks võivad saada kõik, sõltumata oma päritolust.
Esimesel kuulutusõhtul pidas ettekande ja juhtis vestlust õp dr Thomas-Andreas Põder ning reedeks oli teksti ette valmistanud Elva koguduse õp Vallo Ehasalu (teenis Nõo kogudust 2002–2003). Lauritsapäeva, Püha Laurentsiuse koguduse nimepäeva jumalateenistusel jutlustas Tallinna Toomkoguduse õp Arho Tuhkru. Laupäeval esines kirikukontserdiga „Mõtisklusi läbi aegade“ perekond Palm, ema Anne-Mai klaveril, isa Heiki tšellol ja poeg Johannes viiulil.
Liina Raudvassar