Hoidkem üksteist, meid on vähe!

Politsei- ja piirivalveameti ning EELK koostööprojekti „Vägivallatu pere“ raames külastavad kaplanid koos kohalike piirkonnapolitseinikega kogudusi, et jagada ennetavat sõnumit perevägivalla vastu. Et võimalikult palju inimesi probleemteemast osa saaksid, avaldame etteloetava teksti ka Eesti Kirikus:
„Kodu peaks olema kõige turvalisem koht. Tuhandete Eesti naiste ja laste jaoks ei ole see nii. Politsei saab päevas 40 teadet perevägivallast. 15 000 teadet aastas. Meie väikese Eesti kohta on seda tohutult palju.
Veerandit perevägivalla juhtumitest näevad pealt lapsed, kes sageli on ka ise vägivalla ohvrid. Osa neist lastest võtab sama käitumismustri oma tulevasse ellu kaasa ja vägivalla ring jätkub. Palun aidake meil see ring peatada!
Vägivald ei ole pere siseasi. Mitte kellelgi ei ole õigust teist inimest lüüa. Paljud vägivallatsejad on osavad manipulaatorid. Nad leiavad oma käitumisele tuhat õigustust ja panevad ohvri ennast süüdi tundma. Nad võtavad ohvrilt ära eneseaustuse.
Iga inimene on väärtuslik, igal inimesel on õigus elata hirmuta. Võib-olla te teate kedagi, kes oma perekonnas vägivalda kannatab. Toetage ja julgustage teda, et ta saaks tagasi enesekindluse ja julgeks abi otsida.
Kurjus saab võita ainult siis, kui head inimesed silma kinni pigistavad. Palun aidake, kui näete, et keegi on hädas. Sekkuge ja andke vägivallast politseile teada – kas piirkonna konstaablile või hädaabinumbril 112. Politsei võtab perevägivalla juhtumeid väga tõsiselt.“

Käimas on projekt „Vägivallatu pere“, mis toimub koostöös Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ning politsei- ja piirivalveametiga (PPA).
27. augusti jumalateenistusel Otepää kirikus jäi silma, et kirikuliste seas oli oma koha sisse võtnud ka politseivormis mees. Põhjus selgus, kui jumalateenistust pidanud kaitseväe kaplan ja Otepää kiriku diakon Marko Tiirmaa luges kantslist ette PPA ennetava sõnumi „Vägivallatu pere“, lisades: „Hoidkem üksteist, meid, eestimaalasi, on vähe!“, ja tutvustas Lõuna prefektuuri piirkonnapolitseinikku Sander Karu.
Projekti idee autori, PPA kap­lani Tõnis Kargi sõnul tekkis koostöö mõte PPA peadirektori Elmar Vaheri ja peapiiskop Urmas Viilma kohtumisel soovist lähendada kahe organisatsiooni tegemisi. Kuna 40% kõikidest politsei väljakutsetest on seotud perevägivallaga, siis pakkus Kark koostöö keskmeks selle teema.
Perevägivalla all, mida nimetatakse ka lähisuhtevägivallaks, peetakse silmas absoluutselt kõiki vägivalla vorme, mis esinevad peresiseselt. See võib olla vanainimeste, laste, meeste või naiste vastane vägivald.

Kaplanaatide koostöö
„Meie kirikul on kogudustena üle-eestiline võrgustik, mille kaudu saab PPA poolt välja töötatud ennetussõnumit inimesteni viia. Juulis ja augustis valiti välja 33 kogudust, kus pühapäevasel jumalateenistusel oli koos kohaliku vaimulikuga kaasa teenimas ka kaplan, kes läkituse edastas. Lisaks oli kirikus ka piirkonnapolitseinik, et rahval tekiks isiklik kontakt inimesega, kelle poole probleemide puhul pöörduda,“ jagas kaplan Kark.
Projekti on kaasatud Kaitseliidu, PPA ja kaitseväe kap­lanid, keda on meie kirikust pea 50. Kaplaniteenistuste vahel on haruldaselt hea koostöö kujunenud. Juulis edastasid sõnumit Kaitseliidu ja PPA kaplanid. Septembris jätkavad projekti kaitseväe kaplanid.
„Tahame otsida mõistmist ja head tahet ka teistelt EKNi liikmeskirikutelt, et katseprojekti lõppedes edasi liikuda teistesse konfessioonidesse. Perevägivalla probleem on valdav meie ühiskonnas ja mida rohkem inimesi sellest teavitada, seda parem Eesti riigile,“ avas Kark tulevikuplaane.

Projekti ennetav iseloom
Projekti eesmärk on teadvustada, et perevägivald pole normaalne. Inimesed saavad läbi mõelda, kuidas käituda, kui seistakse vägivallaga silmitsi või ollakse selle tunnistajaks. Projekti ette valmistades võis kuulda ka arvamusi, et kuna kirikus on niigi koos „pühakud ja inglid“, siis pole see koht, kus ennetust teha. Kark rõhutas, et koguduste liikmete seas on siiski läbilõige kogu ühiskonnast ja ennetust tuleb igal pool teha.
Projekti keskne sõnum on: märka ja reageeri! „Nõukogude ajal oli levinud arusaam, et peres toimuv on pere siseasi. Tahame seda arusaama muuta. Kui naabrite juurest kostab väga suurt kisa ja ei julgeta ise sekkuda, on väga kohane helistada numbril 112. Vägivallatseja peab aru saama, et tema jõule on olemas vastasjõud,“ avas Tõnis Kark projekti sisu.

Mida teeb politsei?
Otepää kirikus viibinud piirkonnapolitseinik üleminspektor Sander Karu peab projekti õigustatuks. Näiteks on tema piirkonnas perevägivallaga seotud väljakutseid iga nädal mitu. „Tihti on nii, et kannatajad teavitavad politseid alles siis, kui probleem on pikalt kestnud ja muutunud väljakannatamatuks. See on väga halb variant. Eriti veel siis, kui peres on lapsed. On oluline, et märkaksime, mis meie ümber toimub, ega viivitaks sekkumisega. Vägivallast teatajale tagatakse soovi korral ka anonüümsus,“ rääkis Karu.
Mida teeb politsei, kui saab teate perevägivallast? Karu sõnul läheb patrull sündmuskohale ja katkestab vägivalla. Vajadusel kaasab piirkonnapolitseinik valla sotsiaaltöötaja ning lastekaitsespetsialisti. Külastatakse peret, et jälgida kodust olukorda ja välja selgitada abivajadus. Näiteks on võimalik kasutada ohvriabi spetsialisti, psühholoogi ja turvakodude abi. Ka sotsiaalosakonna poolt saab erinevaid valikuid pakkuda. „Oluline on, et inimene oma murega üksi ei jääks,“ võttis valusa teema kokku üleminspektor Karu.
Kätlin Liimets

Kommnetaar:

Urmas Viilma,
EELK peapiiskop:

Mul on olnud väga hea meel koostööprojektist, mis kasvas välja töökohtumisest politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheriga. Arutasime, mida saame üheskoos teha perede toetuseks ja lähisuhtevägivalla vastu. Mõistsime, et meie ühise tegevuse eesmärgiks saab olla märkamine. Et me kõik märkaksime vägivalda, julgeksime sellele vastu seista ja teaksime, kelle poole abi saamiseks pöörduda.
Ise loodan, et selle projektiga on üldiselt läinud kenasti ja lähisuhtevägivalla teema on saanud pisut enam tähelepanu, sest tähelepanelikkusele kirikulisi üles kutsutaksegi. Samas on projektiga seoses tulnud ka ametlik kiri ühelt EELK vaimulikult, kes hindas seda projekti alandavaks ja küüniliseks, nimetades seda ainsagi positiivse efektita potjomkinluseks, mille puhul on arusaamatu selle kampaania eesmärk ja mõistlikkus. Aga eks iga algatus leia alati nii toetajaid kui vastaseid. Olulisim on kampaaniatest hoolimata takistada igasugust vägivalda ning seda mitte vaikides sallida.

Elmar Vaher,
politsei- ja piirivalveameti peadirektor:

Politsei tähtsaim ülesanne on kaitsta neid, kes end ise kaitsta ei saa. Meie südameasi on aidata lapsi. Neist sõltub, milline on tuleviku Eesti. Meil ei ole 10 ja 20 aasta pärast hoolivat ja turvalist Eestit, kui pole terveid ja tugevaid inimesi, kes meie riiki ehitaks, hoiaks ja kaitseks.
Alati, kui teeme midagi kasvõi ühe lapse heaks, teeme midagi tuleviku Eesti heaks – tahaks isegi öelda, et kogu maailma heaks. Kui kasvõi üks laps õnnestub päästa ja ta saab hirmu ning alanduse asemel kasvada üles positiivsete väärtushinnangute keskel, siis see ei muuda tulevikus ainult tema, vaid väga paljude inimeste elusid. Seepärast ei ole perevägivald kunagi peresisene asi, vaid küsimus kogu meie riigi turvalisusest.
Politseijuhina hindan väga kõrgelt seda koostööd kirikuga, mis aitab levitada sõnumit, et vägivallale ei ole kunagi õigustust, ning annab inimestele julgust sekkuda ja politsei poole pöörduda.

Gustav Kutsar,
kaitseväe peakaplan:

Kaitseväe kaplanaat osaleb „Vägivallatu pere“ projekti esimeses etapis peamiselt nõustavas rollis. Meil on suur kogemus seoses sinilillekampaaniaga. Kolm aastat tagasi aitasin seda üles ehitada ning koordineerisin eri osapoolte koostööd.
Kui politseikaplan Tõnis Kark tutvustas „Vägivallatu pere“ ideed, arutlesime, kuidas seda edastada olulistele institutsioonidele, keda kaasata koostööpartneriteks ja kuidas ehitada üles võrgustikku, mille abil võiksid need olulised sõnumid jõuda kogukondadeni.
Parim sünergia sünnib eri kaplanaatide koostöös. Arvuliselt on kaitseväe kaplanaat politseikaplanaadist kolm korda suurem, kuid Kaitseliidu kaplanaadi ridades on kaitseväe tegevkaplanitega võrreldes jälle poole rohkem vaimulikke. Seega julgen arvata, et suurima toetuse selle projekti õnnestumisse annavad Kaitseliidu kaplanid.
Just Tõnise Kargi innukus on viinud paljusid arvamusliidreid selle teema juures liikvele ning praegu võib juba head meelt tunda, et algatus on leidnud piisavalt kõlapinda meedias ja pärast suvise kampaania hindamist saame kaplanaatide koostöö sihte edasi arendada.