Vaimulikud rahvuslusest ja teenimisest
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 10. jaanuar 2018 Nr 2 /
23.–24. jaanuarini peavad kogudused hingekarjaseta hakkama saama, sest neil päevil kogunevad EELK vaimulikud Nelijärve puhkekeskusesse oma traditsioonilist konverentsi pidama.
„Konverents tuleb traditsiooniliselt hea. Suuri muudatusi ei planeeri,“ tunnistab paari nädala pärast toimuvast üritusest kirikulehele eelinfot andes konverentsi juhatuse liige Triin Käpp, lisades, et tänavu keskendub konverents ootuspäraselt teemale Eesti 100.
Ta täpsustab, et esimesel päeval räägitakse kiriku ja riigi ja/või kiriku ja rahvuse seosest. Mida tähendab olla ühtaegu eestlane ja kristlane, tundub piisavalt atraktiivne teemaasetus, et sellele terve päev pühendada. „Kas meie erinevad määratlused on vastanduvad või täiendavad,“ toob Käpp näite võimalikust teemaarendusest. „Teisel päeval aga arutleme, kuidas saab kirik oma rahvast teenida,“ jätkab õp Käpp, täpsustades, et teise konverentsipäeva kava on üles ehitatud märksõnale diakoonia selle kõige avaramas tähenduses.
Triin Käpp selgitab, et konverentsi pealkiri „Kirik on alati muutuv ja teeniv“ seostub reformatsiooni 500. ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga.
Vaimulike konverentsi juhatuse esimees Urmas Nagel kinnitab, et päevade olulisim mõte on tuua ametikaaslased kokku, aga lisab, et eesmärgiks on ka arutleda mitmetel kirikut ja ühiskonda puudutavatel teemadel. „Diakooniasse kiputakse kirikus ambivalentselt suhtuma. Selle vajalikkuses ei kahtle keegi, ent alati kipub vajaka jääma vahendeid, ressursse ja inimesi,“ toob ta näite teise päeva temaatikast. Vaimulikkonnale „söödetakse ette“ küsimus, kui vajalik on diakooniatöö kirikus ja kuidas seda teha vahendite nappust trotsides.
Nagel toob päevakorrast esile ka uue juhatuse valimise. „Meie korraldada on neljas konverents ja meie volitused lõpevad. Mina kindlasti ei kavatse jätkata ja ei peagi, sest vaimulikke on piisavalt palju,“ rõhutab ta. Konverentsile planeeritud teemadest tõstab Nagel veel esile EELK aasta vaimuliku valimise küsimuse. „Kuna kandidaate on esitatud vähe, paistab silma teatud passiivsus ja on õigustatud püstitada küsimus, kas me üldse peaksime jätkama aasta vaimuliku valimisega,“ nimetab Urmas Nagel, lisades, et see on siiski vaid küsimus, mille juhatus kavatseb vaimulike ette viia.
Liina Raudvassar
